Muuseumieksponaatidega idasuunaline rongiühendus ei toimi

Foto: Internet

Foto: Internet

Suur oli Ida-Virumaa elanike lootus uute Elroni rongide tulekuga, ent võta näpust. Riigifirma sõidugraafikud ei arvesta praegugi sõitjate huve ega vajadusi. Pole ime, et sõitjaid on vähem, kui ametnikud kabinettides plaanisid. Nüüd kumab silmapiiril välisühendusest ilmajäämine.

Siseriikliku rongiühenduse kõrval peab rääkima idasuunalistest reisirongidest. Olid ajad, kui Moskvasse ja Peterburi võis valida eri rongide kategooriate ja väljumiste vahel. Kui Eesti taasiseseisvus, kuivas rahvusvaheline rongiliiklus kokku. Nüüd oleme kolmest Balti riigist selles vallas kõige halvemas seisus. Hiljuti teatas operaatorfirma Go Rail, et reisijate vähesuse tõttu kaalutakse uuest aastast Moskva ja Peterburi liinil (mitte)jätkamist. Sõitjate arv on mullusega kukkunud 40 protsenti ja näitab jätkuvat langust. Otsus, kuidas ja kas üldse edasi, kujundatakse selle kuu lõpuks.

Jälgisin ühel õhtul Balti jaamas Moskva rongile minejaid. Perroon oli inimestest hõre, heal juhul sammus vagunitesse paarkümmend reisijat, ent rongi koosseis oli ikka kaheksavaguniline, sellest üks restorani päralt. Tabasin end mõttelt, et see on sulaselge raiskamine. Vagunisaatjad ja vedurijuhid tahavad palka, restoranis töötajad samuti, lisaks taristutasud Eesti ja Vene riigile.

Viimased moodustavad kuni 2/3 piletihinnast. Liinil võiks sõita poole lühem koosseis. Kui saabuvad pühad ja rahvast liigub rohkem, saab ju vaguneid juurde haakida. Kevadel vaatasin Helsingi keskvaksalis enne Turusse minekut Moskva rongile suundujaid. Venelaste Lev Tolstoi väljub ka igal õhtul. Vagunid on uued, tänapäevased, vastavad igati pikamaa standarditele. Rahvast oli sealgi hõredalt. Sanktsioonidest polnud veel juttugi. Perrooni ääres seisis viiest vagunist koosnenud koosseis, polnud selles mingit restoranvagunit. Vahe on majanduslikus mõtlemises. Go Railile kuuluv Moskva koosseis on pärit eelmisest sajandist ja aastatuhandest. Kes on Lääne-Euroopas sõitnud voolujooneliste, üle 250 km/h tuhisevate rongidega, vaevalt igatsevad muuseumieksponaati istuda.

Go Rail algatas suvel kampaania − reisi soodsalt Virumaale − ja alandas piletite hinda poole võrra. Ikka sõitjate meelitamise nimel. Peaks olema ahvatlev tuhiseda õhtul pärast pealinnas tööasjade ajamist kolme tunniga mugavalt Narva ja natuke rohkem kui paari tunniga Jõhvi, makstes bussipiletist oluliselt vähem. Rong on Ida-Virumaale sõitmisel ikkagi bussist kiirem. Paraku on Moskva rongi veeremisse haagitud vaid üks istevagun ja seda on selgelt vähe. Neid võiks olla kolm. Narva jõudes saab vagunid küljest haakida ja jätta hommikuseks tagasisõiduks Moskva poolt tulevat rongi ootama.

Eestis on rongipileti hind aetud kõrgele. See on sõitjate nappuse peamine põhjus. Kui Estonian Airi teeneid kasutades tuleb maksta Moskvasse lennu eest 104 eurot ühe otsa eest (sisaldab kõiki makse) ja teelolek kestab 80 minutit, siis rongi puhul tuleb välja käia juba 190 eurot ning loksuda 15 tundi. Šeremetjevo lennujaamast toimetab Aeroexpressi rong 10 euro eest peatusteta Moskva südalinna ja sõit vältab 30 minutit. Millest me räägime ja mida reisija eelistab? Mugav Lux Expressi buss viib Moskvasse 55 euro eest. Selleks tuleb õhtul jõuda Tallinnast Eesti kagunurka Luhamaale ning seal ümber istuda Riia-Moskva bussile. Teekond vältab sama kaua kui rongiga sõites. Ehk oleks targem siis Moskva liin üldse kinni panna ja keskenduda Neevalinnale? Kui Moskvasse vaja, siis saab edukalt ümber istuda Peterburis ja ülikiire Sapsan (pilet 100 eurot) viib sind vähem kui nelja tunniga Venemaa südamesse.

Riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin nentis hiljuti, et meie rongifirma pole aastaid tegelenud klientide otsimise ja hoidmisega. Inimestele tuleb pakkuda võimalusi, mida neil pole isikliku auto või bussiga Venemaalt tulles või sinna minnes. Kui leiame lisaboonuse, mis teeb reisi kiiremaks ja mugavamaks, kasvab ka sõitjate arv. Venemaalt tulevad turistid ei peatu ainult Virumaal, nad kulutavad raha nii Tallinnas, Pärnus kui Rakveres. Edendavad meie majandust.

Kui rääkida Tallinna-Peterburi rongiliiklusest, siis see on olnud heitlik. 1995. aasta novembris lõpetas Eesti pool liini teenindamise ja peaaegu 12 aastat valitses vaikus. Buumiaja lõpul avati liin uuesti, ent sõitjaid nappis ja tuli pillid kotti panna. Uus katsetus sai teoks kaks aastat tagasi ning praegu räägitakse taas kehvadest numbritest. Karikakramäng − sõidan, ei sõida − kahjuks sõitjatele kindlustunnet ei süsti. Inimene tahab pidevat ühendust. Kui Peterburist läheb Helsingisse iga päev neli rongi ning teelolek koos piirikontrolliga on 3,5 tundi, siis Eestist liigub Neevalinna kilisev-kolisev päevi näinud diisel. Teekond kestab üle kuue tunni. Go Groupi tegevjuhi Jüri Etverki sõnul võiksid ka nemad praegusel taristul sõita Peterburi nelja tunniga, ent segav faktor on piirikontroll. See võtab ligi kaks tundi. Siinkohal küsimus välisministeeriumile: mida on ametkond need aastad teinud? Aastaid on Toompeal ja majandusministeeriumis räägitud piirikontrolli teostamisest liikuvas rongis. Kui soomlased saavad venelastega läbi rääkida, siis mis takistab meid?

Praegu oleme seisus, nagu nõukaajal rongiga Bresti kaudu DDRi või Poolasse sõites − ka siis vältas piirikontroll kaks tundi.

Idasuunalise rongiliikluse elushoidmine annab tööd Ida-Virumaa turismile, Toila ja Narva-Jõesuu spaadele ning kaubandusele. Kui on tulijaid, on ka teenuste ja kaupade tarbijaid. Ainult rumal inimene paneb rahale käe ette.

Varsti on taas valimised. Soovitan kohalikel omavalitsusjuhtidel ja turismiäri edendajatel riigikogusse pürgijatelt küsida nende seisukohta Ida-Virumaad läbiva rahvusvahelise rongiliikluse tuleviku kohta.