Raha ei kuku taevast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Praegu, kui riigikogu valimisteni on jäänud napilt kolm ja pool kuud, tulevad erakonnad üksteise võidu välja oma maksulubadustega. Sotsid ja Keskerakond väntavad oma vana juttu astmelise tulumaksu sisseviimisest, IRL peab kõige õigemaks viia läbi madalapalgaliste maksureform, et vaesematele inimestele jääks senisest rohkem raha kätte. Reformierakond tuli eile oma esimehe Taavi Rõivase suu läbi välja lubadusega alandada sotsiaalmaksu praeguselt 33 protsendilt 31ni ja tõsta tulumaksuvaba miinimumi 300 euroni (praegu 144 eurot).
See on juba pikemat aega nii, et erakonnad ei meelita valijaid enne valimisi enam suurejooneliste visioonide või strateegiliste platvormidega, vaid lubatakse lihtsalt raha juurde. Sellest võib ka aru saada, sest suur osa valijaid ei viitsikski süüvida keerulistesse ning umbmäärastesse tekstidesse, mille mõju endale on inimesel raske ise hinnata.
Oluliselt vähem räägitakse aga sellest, et kui makse vähendatakse ning inimestele raha juurde antakse, tuleb seda teha mingite valdkondade arvel. Muidugi võib alati lubada, et tõstetakse senisest kiiremini alkoholi- ja tubakaaktsiisi. Aga edasi? Samal ajal on ju sissetulekute kasvu ootel aina kasvav pensionäride armee, palka tahavad juurde õpetajad, politseinikud ja teised riigiteenistujad. Erakonnad peaksid rahalubamisega koos rääkima ka, kui palju see riigile maksma läheb ning mille arvel need väljaminekud katta olukorras, kus ka majanduskasvu prognoosid ei ole väga optimistlikud.