Maksude vähendamine elavdab majandust

Foto: Peeter Lilleväli

Foto: Peeter Lilleväli

Majanduskasvust saadav kasu peab jõudma igaüheni. Reformierakond soovib ellu viia maksukava, millega vähendame tööjõumakse nii, et praegu keskmist palka teeniva inimese aastatulu oleks nelja aasta pärast 756 euro võrra suurem.

Olen arvamusel, et töötegemise maksustamisega peab piiri pidama, sest kõrged maksud pärsivad ettevõtlust, vähendavad inimeste motivatsiooni teenida ning viivad kokkuvõttes majanduskasvu vähenemise, tööpuuduse suurenemise ja inimeste jõukuse kahanemiseni.

Just majanduskasvu ergutamiseks on maksude alandamine üks võtmeküsimusi, mis oleneb poliitikutest. Kui 2000. aastal vabastati ettevõtete reinvesteeritud kasum tulumaksust, oli kahtlejaid. Ajalugu on näidanud, et just see samm pani aluse investeeringute sissevoolule ja lõi tuhandeid töökohti.

Teine oluline samm, mis on Reformierakonna algatusel Eesti maksupoliitikas astutud, on üksikisiku tulumaksu alandamine. Kümne aastaga on tulumaks alanenud kuus protsenti. Järgmine samm astutakse vähem kui pooleteise kuu pärast. 1. jaanuarist on üksikisiku tulumaksumäär 20 protsenti. Kümne aasta jooksul on madalam tulumaks toonud perede eelarvesse tuhandeid lisaeurosid.

Ometi hinnatakse rahvusvahelises maksukonkurentsis tööjõumakse Eestis ikka veel kõrgeks. Oleme väike riik, väikest riiki on aga kallim pidada kui suurt. Just seetõttu peame iga eurot, mis maksurahana kogutakse, hinnaliseks pidama. Riik peab olema efektiivne, siis saab ka maksumäärasid allapoole tuua.

Kuidas see kõik mõjutab ettevõtjaid ja töötajaid Ida-Virumaal? Siin sõltuvad tuhandete perede heaolu ja sissetulekud põlevkivi suurettevõtetest ning teistest suurtööstustest. Samuti on oluline väärtustada väikeettevõtjaid, kes suudavad oma toodangut eksportida.

Samas on Ida-Virumaa suurtööstuslikule piirkonnale omased kõige madalam ettevõtlusaktiivsus ja selle aeglane kasv muu Eestiga võrreldes. Tööturult kõrvalejäänute ja töötuse määr on kõrgeim Eestis.

Seega tuleb luua eeldusi, et olemasolevatel ettevõtetel oleksid kõik võimalused arenguks. Eesmärk on töökohtade loomisega vähendada töötust ning mis kõige tähtsam − maksusüsteemi muutustega ka töötajate sissetulekuid suurendada.

Ma usun, et maksumuudatustega laienevad olemasolevad ettevõtted ning tekivad ka uued ettevõtjad, kes kindlustavad töötajatele head sissetulekud.

Kõik muud eeldused on selleks Ida-Virumaal ju olemas: soodne asend Peterburi ja Tallinna-Helsingi arengukoridoris, Vene turu lähedus, rikkalik loodus- ja kultuuripärand, energiaressursid, ülikoolide regionaalsete kolledžite olemasolu ja potentsiaal piirkondlikus arengus, konkurentsivõimelise tehnilise kõrghariduse ja kompetentsidega ning palju muud.

Reformierakonna seisukohast on väiksema palga saajatele eriti oluline kahekordistada tulumaksuvaba miinimumi määra ehk tõsta see 300 euroni kuus. Sotsiaalmaksu määra vähendatakse 2% võrra ning muudetakse sotsiaalmaksu maksmine ja selle maksuga seotud sotsiaalsed garantiid paindlikumaks. See on eriti oluline väikeettevõtjatele. Sotsiaalmaksu määr hakkab alanema aastast 2017 ja on 2019. aastal 31% praeguse 33% asemel.

Soovime langetada töötuskindlustuse maksumäära vähemalt 1,95 protsendini, tagades sealjuures süsteemi jätkusuutlikkuse ka ootamatute olukordade puhuks. Meie tööturu tugisüsteemid näitasid end heast küljest kriisi ajal ning soovime hoida need edaspidigi hästi toimivate ja efektiivsetena. Parim lahendus on kindlasti aga see, kui inimesel on töökoht.

Maksulangetusi planeerides on Reformierakonna eesmärk jätkuvalt riigieelarve tasakaal. Sotsiaalmaksu langetamisel ei võta Reformierakond vahendeid ära tervishoiust ega pensionidest.

Majandusprogrammi elluviimisel prognoosime, et majandus kasvab praegu prognoositust kiiremini. Arvutused on tehtud väga konservatiivselt, vaid 0,5% kiirema kasvu pealt. Suurem majanduskasv tähendab aga rohkemat maksuraha ka väiksemate maksumääradega. Riigieelarve ei kaota, peredele jääb aga rohkem raha kätte.