Miljonid, mis peavad tekitama uusi miljoneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Võib eeldada, et maakonnas läheb peagi üsna tuliseks vaidluseks selle üle, kuidas kulutada järgneva viie-kuue aasta jooksul vähemalt 8 miljonit eurot, mis tuleb Euroopa Liidult siinse turismielu edendamiseks. Maavalitsuse andmetel on taotlusi juba praegu tehtud neli korda suurema summa ulatuses. Loomulikult peab iga abitaotleja oma projekti kõige vajalikumaks ja iga omavalitsus püüab omalt poolt tirida mingitki osa sellest summast oma territooriumile. Põhjaranniku arvates on turismitoetuste jagamisel oluline arvestada eelkõige seda, milline on selle mõju maakonna majanduslikule heaolule laiemalt. Kas ja kui palju võimaldab see abiraha luua uusi korraliku palgaga töökohti ning kuivõrd laialdaselt hakkavad selle abil loodut kasutama nii külalised kui ka kohalikud inimesed. Kuigi turism on väga popp ja sel on positiivne maine, on samas tõsiasi, et just selles valdkonnas on palgatase üks madalamaid. Üsna vaiksel häälel on kombeks rääkida sellestki, et päris paljud vahvad viimastel aastatel valminud turismiobjektid püsivad elus suuresti vaid tänu tegijate entusiasmile. Jooksvaid kulusid on äärmiselt keeruline tuludega katta, sest külastajate hulka ja nende maksevõimet on prognoositud tegelikust optimistlikumalt. Olukorda aitaks leevendada tõhusam turundustöö, aga selleks pahatihti raha pole. Nii ollaksegi suletud ringis. Seepärast võikski toetuste jagamisel rohkem mõelda sellele, kuidas olemasolevate turismis tegutsejate konkurentsivõimet tõsta.