Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Peaaegu igal aastal ilmub vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist justkui ootamatult välja 5-6 miljoni euro suurune lisakulu, mis on viilutatud sadadeks imeõhukesteks summadeks. Tegu on rahvasuus "katuseraha" nime saanud leiutisega, mis lahendab riigikogu liikmetele korraga mitu probleemi.
See on töökindel vahend, mis muudab täiesti nüriks kõik mõõgad parlamendi kõige tähtsama eelnõu − riigieelarve menetlemisega kaasneval heitlusel opositsiooni ja koalitsiooni vahel. Kui sageli antakse üksteisele armutut verbaalset tuld, siis pärast seda kui ka opositsioonisaadikud on katuserahast oma tükid kätte saanud, taltub nende vastuhakutahe ning neilegi hakkab tunduma, et võimulolijad on täiesti normaalse eelarve kokku saanud. Ei mingit suurt protesti, vastuargumente, ammugi mitte ööistungeid. Kõik saavad korralikult magada.
Võitjatena tunnevad end peaaegu kõik riigikogu liikmed. Katuseraha on kui väike kingitus, millega astuda valijate ette oma ringkonnas. Eriti veel siis, kui uued valimised on kohe-kohe tulemas.
Paljud valijad hindavad seda ja kiidavad oma saadikut: tubli mees või naine, ajas meie kandile raha välja. See on saadiku töö hoomatav mõõdik. Palju paremini arusaadav kui näiteks jutud nokitsemisest täitemenetluse seadustiku täiustamise või elukestva õppe rakendusstrateegia kallal, mis on ilmselt aga märksa olulisemad teemad kui see väljaaetud 5000 või 10 000 eurot, mille saadik kui medali endale kaela võib riputada.