Kas uus kava on parem?

Neli aastat tagasi võttis valitsus vastu esimese Ida-Virumaa tegevuskava. Selle sünd oli veidi ebatavaline, et mitte öelda kummaline. Kava koostamise initsiatiiviga tuli aastaid tagasi välja toonane IRLi siseminister, endine Lääne-Viru maavanem Marko Pomerants. See oli justkui ühe poliitiku algatus, mida koalitsioonipartner Reformierakond isaliku irooniaga pealt vaatas  ning selle kava neli aastat tagasi ka heaks kiitis.

Toona tundus see kava tähelepanuväärne juba seetõttu, et sinna olid koondatud eri valdkondade teemad, millega riik Ida-Virumaal lähiaastatel peaks tegelema. Muidugi oli seal sees ka pentsikusi − tegevusi, mis niikuinii olid juba teoksil ning ei sõltunud mitte kuidagi riigipoolsest aktiivsusest. Mida aeg edasi, seda rohkem sai selgeks, et dokument nimetusega "Ida-Virumaa tegevuskava" ongi kujunenud rohkem deklaratsiooniks kui asjalikuks tegevuskavaks.

Küllap on siin mitmeid põhjusi − peamine see, et enda kinnitatud tegevuskava jaoks polnud valitsus valmis riigieelarvest arvestatavaid eraldisi tegema. Teiseks ka see, et koalitsiooni juhtpartei Reformierakonna ministreid eesotsas toonase peaministri Andrus Ansipiga Ida-Virumaa tegelikult ei huvitanud. Sellest rääkisid nende koalitsioonipartnerid IRList kuluaarides peaaegu poolavalikult.

Kas nüüd, kui valminud on uus Ida-Viru tegevuskava, on midagi muutunud? Igatahes räägib valitsus juba konkreetsetest rahanumbritest, tegevuskava koostamiseks ning koordineerimiseks on ametisse pandud konkreetne ametnik. Ja ka valitsuses on praegu hoopis teised inimesed, muu hulgas vahetunud peaminister.

Kaudselt on positiivse tõuke andnud ka sündmused Ukrainas, mis näitasid üheselt ära, kuidas konkreetsete piirkondade lahendamata probleemid võivad ühel hetkel formeeruda tõsiseks julgeolekuriskiks.