Okkalise teekonna mahlakas vili

Veefiltrite tehase valmimine Narvas on palju aastaid kestnud Ida-Viru tööstusalade arendamise senine kõige märkimisväärsem töövõit.

Olgugi et tootmine ei ole seal veel kaugeltki kavandatud tuure üles võtnud, on hoone püsti, osa seadmeid juba töös, lint lõigatud ja presidentki on kõnet pidanud. Kui midagi hullu ei juhtu, siis küllap on hiljemalt järgmisel sügisel seal ka 300 inimest ametis, nagu omanikud on lubanud. See on Narva tööhõive probleemide leevendamisel kahtlemata suur panus.

Ent kui tuua võrdlusesse piirilinna tööstuse kunagine lipulaev Kreenholm, siis oleks seal kadunud töökohtade asendamiseks vaja sellist mõõtu tehaseid, nagu eile avati, vähemalt 30. Vanade töökohtade kadumise ja uute loomise vahele jäävate aastate jooksul on juhtunud see, et tuhanded inimesed on minema rännanud. Neil pole olnud lihtsalt võimalik oodata, mil uued töökohad ükskord ometi sündima hakkavad.

Nüüd on aga kujunemas olukord, kus uued ettevõtted kerkivad, ent töökäte leidmine pole sugugi lihtne. Lootus on aga sellel, et osa kunagi välismaale läinud inimesi tuleb koju tagasi ja kohalikele noortele kumavad varasemast paremad väljavaated tööd leida.

Tööstusparkide rajamine, kõikvõimalike bürokraatlike raskuste ületamine, investorite leidmine ja töökohtade loomine on olnud esialgu arvatust märksa pikem ja vaevarikkam tee. See teadmine peaks tuletama veel kord meelde, kui tähtis on olemasolevate töökohtade hoidmine.