Kas liigne risk või paratamatus?

Uus aasta ei saa meie maakonnas majanduslikult kerge olema. Ja mitte seetõttu, et siin oleks midagi väga valesti tehtud, vaid paratamatult mõjutavad meid protsessid, mis toimuvad naabrite juures, aga ka maailmamajanduses laiemalt.

Raskustes on praegu mitmed majandusharud, kus alles hiljuti tundus kõik vaid ülesmäge minevat. Meie õlihiiu VKG viimased aastad on olnud justkui muinasjutus: tehas kerkis tehase järel, aina suurejoonelisemalt osaleti erisugustes sotsiaal- ja kultuuriprojektides, asutati stipendiume ja jagati preemiaid. Ent see kõik muutus kiirelt, kui nafta hind järsult langes. Ettevõte on võtnud investeeringuteks suuri laene ning pankadele on vaja maksta, vaatamata sellele, missugune on õlihind.

Eelkõige piirilinnas Narvas on kaubanduskeskused investeerinud laiendustesse eeskätt Venemaalt tulevat ostjat silmas pidades. Alles tänavu avati Astri laiendus, mis tähendas Virumaa suurima kaubanduskeskuse avamist. Narva kaubandus oli veel mõni kuu tagasi ülioptimistlik, sest Venemaal kehtestatud toiduainete impordikeeld tõi piiri tagant ostlejaid siia. Ent kõik muutus vaid mõne nädalaga, kui rubla väärtus langes kolinal peaaegu poole võrra.

Samal põhjusel on hädas ka Ida-Virumaa spaad. Neist kõige uuem − Noorus − ehitatigi eelkõige Venemaa turisti silmas pidades.

Kas nende näidete varal võib öelda, et ettevõtjad on teinud vigu ja üle investeerides võtnud liigseid riske? See oleks juba tagantjärele tarkus. Sest mida ka nüüd ei räägitaks igasugustest ohumärkidest, mis väidetavalt õhus olid, täpselt ei osanud keegi ennustada ei nafta sellist langust ega Venemaa majanduse selliseid arenguid, vaatamata Lääne sanktsioonidele.

Meie siin peame lootma, et ettevõtted suudavad rasked ajad üle elada ja majanduses üldiselt hakkab paremini minema. Ehk aitavad sellele natukenegi kaasa Euroopa Liidu rahakraanid, mis lähiajal jälle avanema hakkavad.