JUHTKIRI: Muuseumi muuseumi pärast pole mõtet teha

Enne jaamahoonesse muuseumi tegemist tuleks välja mõelda, milline on selle eriline sisu.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Jõhvi võimude järjekindel püüe rajada aastaid kasutuseta olevasse ja üha rohkem lagunevasse raudteejaamahoonesse muuseum tekitab paratamatult rohkesti küsimusi, millele ei ole siiani loogilisi vastuseid tulnud.

Tõsiasi on, et jaamahoone kordategemine oli Keskerakonna põhilisi valimiseelseid lubadusi. Nüüd, kus varsti juba aasta aega on sama erakonna käes Jõhvis nii vallavanema kui ka volikogu esimehe koht, on üha keerulisem vingerdada kõrvale vastusest, miks seda lubadust pole isegi asutud ellu viima. Ilmselt seepärast ongi uitama lastud plaan jaamahoonesse muuseum teha.

Kahjuks puudub aga seni selgus, mille poolest hakkaks eriline olema selle muuseumi sisu. Uut mitte-erilist muuseumi pole aga kindlasti mõtet teha, sest neid on nii lähikonnas kui ka kogu Eestis niigi palju. Kui muuseum ei jutusta väga erilist lugu, mis läheks korda suurele hulgale väga erisugustest paikadest pärit inimestele, siis kipub ta muutuma muuseumipidajale pigem raskeks koormaks kui rõõmuallikaks. Jõhvis on suur hulk märksa olulisemaid kohti, kuhu avalikku raha kulutada, kui teha seda ebaselge kultuurilise väärtuse ja majandusliku mõttekusega muuseumi peale. 

Muuseumi majandamine on keeruline isegi siis, kui ta pakub põnevaid avastamisvõimalusi, olgu selleks näiteks kaevandusmuuseum või polaarmuuseum. Muuseumiöö hakul tasub tunnustada kõiki neid, kes ihu ja hingega nende asutuste elushoidmise eest pingutavad. Kuid samamoodi tasub ka Jõhvi võimudel pingutada, mõeldes sellele, millist muuseumi nad teha tahavad. Kui aga head mõtet ei tule, siis on väga hea mõte jätta see praegu tegemata. 

Tagasi üles