JUHTKIRI: Omavalitsuse dilemma: müüa või mitte?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Oksjonihaamer.
Oksjonihaamer. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Tänases lehes kirjutame sellest, kuidas Jõhvi volikogus on taas tõusmas päevakorda plaan müüa maha vallale kuuluv lastelaagri kompleks Peipsi ääres Karjamaal. Seda ideed paistavad toetavat rohkem need, kes ise eraettevõtluses tegutsevad ega pea seetõttu õigeks, et vald sellist objekti omab. 

Eks see ongi tegelikult mõtlemise koht: kas ja kui palju peab omavalitsus pakkuma teenuseid, mida turul ju enamasti eraettevõtjad pakuvad. Kuigi nimetatud juhul vald laagriteenust otseselt ise ei paku. 

Samamoodi on Jõhvis jutuks olnud võimalus müüa maha eakate hooldekeskus. Maakonnakeskuse naaber Kohtla-Järve on mäletatavasti samuti seda teed läinud ja püüdnud müüa talle kuuluvat Kurtna puhkelaagrit (mida, tõsi küll, nõuetele mittevastavuse tõttu enam kasutada ei saa), aga ka suuri investeeringuid vajavat vanurite hooldekodu Ahtmes. Siiani pole ostjaid leidunud. Jõhvis on jutuks olnud ka näiteks sotsiaalmaja müük.  

Mõningaid teenuseid kohustab omavalitsust juba seadus tagama. Olgu siis ise või sisse ostma. See ongi kalkuleerimise ja otsustamise koht. Ent ajal, mil enamik omavalitsusi maadleb elanike vähenemise probleemiga, on lai teenuste kättesaadavus võimalikult soodsa hinnaga oluline argument inimeste elukoha valikul. Mida vähem on omavalitsuses võimalusi, seda väiksem on tema atraktiivsus. Sellisel juhul tuleb lisaks külmale arvude kalkuleerimisele mängu ka küsimus: kas mõningates olukordades on mõistlik teenustele peale maksta, kui see võib pidurdada elanikkonna vähenemist?    

Tagasi üles