Kas eestikeelne debatt pole Narvas võimalik?

Airis Meier, Reformierakond Foto: Erakogu

Teisipäeval korraldati Narvas Vaba Lava keskuses Euroopa Parlamendi kandidaatide debatt ainult venekeelsena, et võimaldada kuulajatel küsimusi esitada.

Minu andmetel elab Kirde-Eestis nii eesti kui vene emakeelega inimesi. Kuna ma vene keelt debati pidamiseks vajalikul tasemel ei valda, pakkusin võimalust kasutada tõlki. Korraldaja seda aga ei aktsepteerinud.  

Kõige skandaalsem oli põhjendus, miks tõlgi vahendusel debatil osaleda pole võimalik. Nimelt on see nende väitel põhjendamatu eelis, kuna nii oleks minu sõnum jõudnud nii eestikeelsete kui ka venekeelsete valijateni.

Oot-oot! Kas see mitte just asja mõte ei ole, et sõnum jõuaks kõikide valijateni, olenemata nende keeleoskusest? Või tehti venekeelne debatt eesmärgil midagi eestikeelsete valijate eest varjata? Minul ei olnud plaanis eri kogukondadele erinevaid lubadusi esitada. Teiste debateerijate eest ma muidugi rääkida ei julge.  

Meid, kõiki debati kandidaate (Yana Toom, Katri Raik, Viktoria Ladõnskaja-Kubits), ühendab oskus rääkida perfektselt eesti keelt, mis on põhiseaduses sätestatud Eesti riigikeelena. On lubamatu, et Eesti riigis keelatakse europarlamendi kandidaadil eesti keeles debatil osaleda (eriti kui vajaduse korral oleks olnud võimalik tagada tõlge vene keelde).

Ma teen sellest loost kaks järeldust. Esiteks solvatakse kõiki Kirde-Eesti elanikke sellega, et eeldatakse nende absoluutset võimetust mõista eesti keelt sel määral, et arutleda nende endi eluolu üle.

Teiseks tekitatakse kaks erinevat infovoogu ja vene emakeelega inimesi hoitakse sihilikult infosulus, mida põhjendamatu keelepiiranguga üritatakse ebaedukalt varjata. 

Minu arvates on kõikidel Eesti Vabariigi kodanikel samad isiklikud ja ühiskondlikud huvid. Saada haridust, mis arendab; omada tööd, mis toidab; saada arstiabi määral, mis võimaldab tervelt elada; olla vaba ning jätta oma lastele turvaline ja arengut soosiv keskkond. Jah, mõned neist probleemidest on Ida-Virumaal põletavamad kui Haapsalus või Tartus. Jätkuvalt on probleemideks kõrge tööpuudus, madal elatustase, madal sündimus ja suur väljaränne, mis omakorda tingib kiire elanikkonna vananemise. 

Minu arvates on lahenduseks sidus ühiskond, mis suudab areneda võrdselt igas piirkonnas. Esimene väljakutse kõige selle juures on olla informeeritud ja omada võrdseid võimalusi. Ülal kirjeldatud juhtum seda eesmärki aga ei toeta.

Pealegi peaks europarlamendi valimisdebatt keskenduma meie suhetele oma Euroopa Liidu läänenaabritega ning jätma välja polariseeriva ja emotsioone kütva arutelu Eesti suhetest idanaabriga, mis oli ka ühe teemana esitatud, kuid pole Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis samavõrd oluline.