/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
Tänases Põhjarannikus ilmuvas intervjuus räägib keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombler korruptsioonist ja sellega võitlemisest Ida-Virumaal ning leiab, et korruptsiooni vähendamine pole pelgalt politsei ülesanne, vaid ka asutuste ja organisatsioonide juhtide käes on suur võimalus ära hoida kahtlaste skeemide ja reeglite juurutamist.
Meie maakonnas on peamised korruptsioonijuhtumid aset leidnud siinsetes omavalitsustes. Süüdimõistetuid on nii Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve kui ka Kiviõli omavalitsustegelaste seas. Muidugi on need kõik olnud erinevad juhtumid nii oma iseloomult kui ka kaalult, ent üldjuhul ikkagi kantud soovist kahtlasel moel kasu teenida.
Korruptsioon on peitkuritegu ja seda avastada pole lihtne, aga kui uurimine on suutnud väga konkreetsed tõendid välja käia, on nad väga kergesti must valgel tõendatavad.
Aga kuidas hinnata seda, kui omavalitsuses on täitev- ja seadusandliku võimu esindajatel pidev huvide konflikt, sest suur osa volikogu liikmetest on tavaelus tegelikult valla- või linnavalitsusega palgalises suhtes, seda hinnata ei osata. Või seda, kui volikogudes istub ettevõtjaid, kes hääletavad vallavõimule soodsalt, saades samal ajal vallalt töid või tellimusi.
Konkreetselt Jõhvis nägime mõni aeg tagasi ka hetke, kus võimul olev enamus hääletas teehoiuhanke võitjaks ettevõtte, mille tegelik juht ja omanik on samal ajal ka võimuliidu suurema osapoole tegelik juht. Selle tagajärjel tõusis teenuse hind Jõhvi jaoks varasemaga võrreldes kahekordseks.
Kõik need ongi sellised justkui juriidiliselt-on-kõik-korrektne-lahendused, kus politseil ja kapol on raske millestki kinni hakata. Kõik on ju justkui läbipaistev, hääletused volikogudes avalikud. Ent ikkagi näeb see kõik halb välja ja nii ei olegi muud teha kui veeretada kogu vastutus valijale.