/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/06/26/12302967t1h2c26.jpg)
Selle nädala teisipäeval ja kolmapäeval liikus mööda Eestimaad rändav tänavuse laulu- ja tantsupeo tuli Ida-Virumaal. Kuigi pühadejärgne argipäev oli taas oma koha sisse võtnud, jagus huvilisi igale poole, kus tõrvik peatuse tegi. Tavaliselt kauemaks, kui oli algul plaanitud.
Nagu igal pool, nii tehti meiegi maakonnas peatusi kohtades, millel on kultuuriajalooliselt märgiline tähendus, olgu see siis tuntud ja armastatud laulu "Ema süda" autori Robert Theodor Hanseni haud, Jõhvi kiriku kõrval asuv välu või ainulaadses Toila Oru pargis olev maakonna esinduslauluväljak.
Iga viie aasta tagant toimuv laulu- ja tantsupidu on nii suur sündmus, et ei saanud selgi korral mööda ka sellega seotud varjukülgedest. Laule õppivad koorid nurisesid, et laulupeoks heliloojatelt tellitud laulud on seekord eriti keerulised ja raskesti omandatavad. Ent selliseid nurinaid on alati olnud. Tõrvatilku lisas meepotti paljude tantsukollektiivide pettumus, et nad ei läbinud tihedat konkursisõela ning seekord peole tantsima ei pääsenud. Ida-Virumaa jaoks oli see sõel tänavu kuidagi eriti karm ning Tallinna Kalevi staadionilt jäid seekord kõrvale traditsiooniliselt tugevad kollektiivid.
Aga see rõõm ja trall, mis kaks päeva Ida-Virumaal peotuld saatis, on veenvaks kinnituseks, et mingid kaasnevad probleemid ei suuda varjutada suurt pidu. Ida-Virumaalt osaleb suurel peol tänavu üle 1000 laulja-tantsija. Neile lisanduvad veel tuhanded siit pealinna siirduvad pealtvaatajad. Ja kindlasti tuhanded, kes jälgivad toimuvat televisiooni, raadio või interneti vahendusel. Ja nii igas maakonnas. Võib öelda, et tegelikult saab sellel peol kokku kogu Eestimaa. Täpselt nädala pärast.