JUHTKIRI: Põlevkivikriis mõjutab ka haridust

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui 2017. aastal Ida-Virumaa kuus lõunapoolset valda haldusreformi käigus ühinesid, tundus, et tegemist saab olema väga korraliku eelarvega jõuka vallaga. Tõepoolest, kaks liidetavast omavalitsusest − Tudulinna ja Alajõe − olid elanike poolest väikesed ning ka raha poolest vaesed, Iisaku elanike poolest kõige elujõulisem, Mäetaguse ja Illuka aga elanike poolest vaesed, kuid rahalises mõttes püstirikkad. 

Eks põlevkivi kaevandamine oli see, mis Illukast ja Mäetagusest sissetuleku poolest elaniku kohta ühed Eesti jõukamad vallad tegi. Paralleelselt käis 20 aastat see jutt, et ega see nii ei jää, küllap riik asub kohe-kohe seda kaevandamisraha ära võtma. Midagi lõpuks kärbitigi, aga nüüd selgub, et hädad põlevkivienergeetikas löövad väga konkreetselt ka põlevkivirahast sõltuvate omavalitsuste rahakoti pihta. 

Võib ju öelda, et eks Alutaguse valla sissetulekud ongi teiste omavalitsustega võrreldes ebaproportsionaalselt nii-öelda hõlptulu poole kaldu. Aga selge on ka see, et kuna valla territoorium on hiigelsuur ja asustus hõre, siis on teenuste maksumus elaniku kohta kõrgem. Alutaguse vallas on neli kooli, mida tuleb ülal pidada, ning sellest sügisest läheb kinni Tudulinna kool. Kuidas korraldada edaspidi valla haridusvõrku, on aga valus küsimus − vallas gümnaasiumihariduse andmise lõpetamine on juba jutuks olnud. Nii et piltlikult võib öelda sedagi, et põlevkivikriis võib kiirendada haridusvõrgu kokkutõmbamist.  

Tagasi üles