/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/07/05/12330186t1hce2b.jpg)
Julgetest unistustest on vahel sündinudki suured asjad. Ka siin Ida-Virumaal − olgu näiteks Sillamäe sadam või Kiviõli seikluskeskus. Ent unistuste elluviimise juures on siiski oluline säilitada reaalsustaju ning juba ettevõtmise alguses peab olema arusaam, milleks just selle poole püüelda ja kuidas on selle ülalpidamisega edaspidi võimalik toime tulla.
Viimaste kohalike valimiste kampaania üheks säravamaks naljanumbriks Jõhvis oli ühe praegu volikogusse kuuluva kandidaadi kavatsus rajada 10 000 elanikuga Jõhvi 30 000kohaline staadion.
Üks kampaania kuum objekt, mille ümber kandidaadid kaameratega tiirlesid, oli ka raudteejaam koos lubadusega see korda teha. Andmata seejuures täpsemalt aru, mida see "korda" tähendab. Nüüdseks on mõte nii palju selginenud, et vallavõimud tahaksid väga sinna muuseumi rajada. Mis selle sisuks peaks saama ja kuidas selle majandamine peaks tulevikus toimuma, on samuti esialgu läbi mõtlemata.
Sel nädalal selgus, et raha riigilt muuseumi rajamiseks ei tule. Olgugi et riigi raha jagamise juures on otsustajad oma erakonnakaaslased. Vastutustundlikud poliitikud ei jaga ehku peale raha ning püüavad üldjuhul ka selliste lubaduste andmisega vähemasti piiri pidada.
Ei tulnud Jõhvile sel nädalal lootusesädet ka kultuuriministeeriumilt uue keskraamatukogu rajamiseks. Ei piisa ainult sellest, et ütleme, et tahame uut muuseumi või raamatukogu, ning minister ütleb, et pole probleemi, kanname raha järgmisel nädalal üle.
Ida-Virumaal tervikuna tasuks teha põhjalikum analüüs, milliseid suuremaid avalikke objekte on vajalik lähemate aastate jooksul rajada, arvestades seejuures negatiivseid rahvastikuprognoose. Selles osas mõistliku üksmeele leidmine võiks olla Ida-Virumaa omavalitsuste liidu üks suur ülesanne.