/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
See oli 2017. aasta sügisel kohalike valimiste eel, kui riigihalduse minister Jaak Aab rääkis, et valitsusel on plaan hakata kõikidele noortele, kellel on kas kutsekooli lõputunnistus, rakendusliku kõrgkooli tunnistus või kõrgkooli tunnistus ning kes tulevad Ida-Virumaale kas riigiasutusse või eraettevõttesse tööle, maksma riigi poolt 300eurost stipendiumi vähemalt kümne aasta jooksul.
Kui Põhjarannik söandas kahelda, kas selline plaan on ikka reaalne, kinnitas minister enesekindlal toonil, et konkreetsed meetmed tuleb küll veel läbi kaaluda, kuid otsustamiseks ei kulu valitsusel rohkem kui kuu aega.
Poolteist kuud hiljem tegi rahandusministeerium olulise täpsustuse, et stipendiumiplaan ei puuduta siiski kõiki Ida-Virumaale tööle asuvaid noori, vaid sellega saavad arvestada ehk 90-140 noort ning selleks kavandatakse 2019. aasta eelarvesse miljon eurot.
Rohkem kui poolteist aastat hiljem on tõsiasi, et seda stipendiumi ei saa ka need 90 noort, sest Ida-Viru programmist jäi see meede välja.
Samal ajal pole vajadus noorte spetsialistide Ida-Virumaale meelitamise järele kusagile kadunud. Riiklikud jõustruktuurid, nagu näiteks politsei, piirivalve, prokuratuur, kaitsepolitsei ja teised, on inimeste Ida-Virumaale tööle saamiseks aastaid saanud rakendada täiendavaid palgakoefitsiente. Muudel elualadel tuleb aga asutustel ise nuputada, kuidas näiteks arste või õpetajaid siia saada. Nii proovibki nüüd näiteks Jõhvi vald oma eelarvest pigistada 2500 eurot noortele õpetajatele ühekordse toetuse maksmiseks.
Riigihalduse minister Jaak Aab, kes jõudis vahepeal erru minna, on nüüd samas ametis tagasi. Tuletame talle nüüdseks juba ligemale kaks aastat vana plaani meelde ja ergutame teda seda ellu viima.