:format(webp)/nginx/o/2017/12/20/7424561t1h0fdc.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/08/02/12429609t1h70ab.jpg)
Selles, et Narval õnnestus sel neljapäeval kultuuriministeeriumile üle anda Euroopa 2024. aasta kultuuripealinnaks pürgimise kandidatuuriraamat, on suur roll Narva peaarhitektil Ivan Sergejevil.
NÄDALA KUJU − Ivan Sergejev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pool aastat tagasi, kui suhted eelmise projektimeeskonna ja osa Narva volikogu figuuride vahel lootusetult krussi keerasid ning näis, et palju lootusi üles kütnud kultuuripealinna plaani saab maha matta, oli just Sergejev üks nendest, kes jonni ei jätnud. Temagi oli toimunust löödud ja mõtles, et see rong on nüüd läinud, kuid kääris siis käised üles ja sai päästeoperatsiooni üheks eestvedajaks.
Kaug-Idas sündinud, kuid Narvas kasvanud ja nii New Yorgis kui ka Hollandis elanud ning maailmakodanikuna kodulinna naasnud Sergejev on paljudest paremini tunnetanud, milline erakordne võimalus on Euroopa kultuuripealinna tiitli eest võitlemisega Narvale uue hoo ja hingamise andmine. Suur edusamm oli juba kohalikust kogukonnast paljude aktiivsete inimeste kaasamine sellesse heas mõttes pöörasesse ettevõtmisesse. Sellisel edasiviival energial ei tohtinud lasta raisku minna ja asja ei saanud pooleli jätta. Hoiame pöialt, et Narva saaks oma tahtmise.