:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2019/08/09/12450930t1h3063.jpg)
Ida-Virumaa munitsipaalmõisad on praegu enamjaolt suurepärases korras, ent murepilved hakkavad nende tuleviku kohale siiski vaikselt kogunema.
JUHTKIRI: Munitsipaalmõisate ülalpidamine läheb aina raskemaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Mäetagusel, Illukal kui ka Maidlas on suuri mõisakomplekse paljude aastate jooksul arendatud suures osas põlevkivi kaevandamise eest laekunud ressursitasudega. Tänu sellele on nad muutunud ka Ida-Virumaa uhkuseks, tegutsedes kas otseselt koolimajadena nagu Illukal ja Maidlas või meelelahutusasutustena nagu Mäetagusel ja Kukrusel.
Nii kaua kui põlevkiviraha on valdadele priskelt laekunud, ei ole nende ülalpidamiseks lisaraha kulutamine valla eelarvest ja ka mõisakomplekside laiendamine eriliseks vaidlusaluseks teemaks saanud. Tõsi, Kukruse mõisa teise osa kordategemise plaanile tõmbas haldusreformi käigus sündinud suurem omavalitsus üsna kindlalt pidurit. Aga Toila vald ei saanud arvestada ka ressursitasudega.
Nüüd, kus põlevkivi kaevandamine on juba järsult vähenenud ja tõotab lähiaastatel veelgi rohkem kokku tõmbuda, muutuvad ka mõisapidajatest valdade tulud oluliselt väiksemaks. Ka mõisahoonetes tegutsevates koolides õpilaste arv pigem kahaneb kui suureneb. Näiteks Maidla põhikooli on jäänud juba keskmiselt alla viie lapse iga klassi kohta. Koolimaja, võimla ja teiste abihoonete ning mõisapargi ülalpidamise kulud sellest ei vähene, vaid aja jooksul pigem kasvavad.
Seda kõike arvestades ongi juba praegu õige aega teha plaane, mida nende mõisakompleksidega peale hakata olukorras, kus nende ülalpidamine võib hakata hammustama eelarvest üha suuremat tükki. Kõige kehvem lahendus oleks see, kui rahakriisi sattuv vald oma mõisakompleksi kiirkorras müüki peaks panema ja see pärast erakätesse minekut avalikust kasutusest kaoks.