:format(webp)/nginx/o/2019/08/30/12514661t1hfc1f.jpg)
Riigihangetes ja ka mitmesugustel muudel konkurssidel ei maksa hõbemedal ehk teine koht iseenesest suurt midagi. Nii on sisuliselt ka Euroopa kultuuripealinna konkursiga, kus Narva saavutas teise koha (või jäi teiseks). Euroopa kultuuripealinn saab Eestis 2024. aastal olla vaid üks linn ja see ei ole mitte Narva, vaid on Tartu.
Ometigi on ajaloos olnud ka neid mõõduvõtmisi, kus avalikkuse suurema poolehoiu pälvib teiseks tulnu. Midagi säärast võis kogeda ka selle nädala kolmapäeva õhtul pärast kultuuripealinna selgumist. Tartut õnnitleti, aga väga palju oli ka arvamusi, et Narva vajanuks ja väärinuks seda tiitlit rohkem. Ju siis olid narvalased ja selle kampaania eestvedajad suutnud paljudele eestimaalastele hinge pugeda. Ja see iseenesest on samuti võit, mis võib tulevikus Narvale linnavõimude tarmuka tegutsemise korral veel rohkemgi kasu tuua kui tiitel.
Meenutagem ka, et Narva kesklinnas Peetri platsi ääres on üks kuju, kus üks mees istub malelaua taga. Paul Keres ei tulnud kunagi maailmameistriks, aga malemaailmas mäletatakse teda siiani kui Igavest Teist.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)