Erik Gamzejev: "Narva vajab uusi suuri unistusi." (1)

Erik Gamzejev
, ajakirjanik
Copy
Euroopa kultuuripealinna žüriilt sai Narva teise koha punktid - millised on järgmised suured eesmärgid, mille poole piirilinn püüdlema hakkab?
Euroopa kultuuripealinna žüriilt sai Narva teise koha punktid - millised on järgmised suured eesmärgid, mille poole piirilinn püüdlema hakkab? Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Et Tartu on heade mõtete linn, on kuulnud ilmselt enamik eestlasi. Ent seda, et Narva tunnuslauseks on "Hea energia linn", ei pruugi ilmselt teada ka kõik "Mnemoturniiri" ässad.  

Millist energiat tasub tulevikus oodata Narvalt, kui sealsete elektrijaamade turbiinid on järjepanu jäämas kliimapuhkusele, Narva olemasolu meelde tuletanud "Kremli ööbikud" on oma laulud ära laulnud, suuri lootusi tekitanud kultuuripealinna tiitel läheb siiski heade mõtete linnale ning pealinn loovutab lubatud sisekaitseakadeemiast piirilinnale vaid ühe kolledžinimelise tüki?  

Millised oleksid need uued energiaallikad, mis annaks kohalikele inimestele indu muuta oma linna paremaks, tundes, et nad võivad seejuures arvestada ülejäänud Eesti toega?

Sel on muidugi hea mõju, et Oksanast mõmisedes suunab Nublu tähelepanukiired Narvale, nagu aastakümneid tagasi tegi seda lahjemal moel ka Singer Vinger, kuulutades, et viigitud seelikuga Aino on tublimaid tüdrukuid Narvas. Võimas, kui üks muusikavideo suudab tekitada nii suuremat huvi kui ka emotsionaalset seost Narvaga.  

Aga see ei korva neid suuremaid purunenud unistusi, mille täitumist on Narvas kaua oodatud. Muidugi on Narva ka juba ainuüksi kultuuripealinnaks kandideerimisega võitnud palju. Eelkõige tuntust ja poolehoidu ülejäänud Eestis.

Üks kuulsamaid Narvaga seotud Eesti suurmehi Paul Keres, kelle kujugi Peetri platsi ääres malelaua taga asub, ei tulnud kunagi maailmameistriks, kuid võitis igavese teisena paljude malehuviliste sümpaatia. Ka Narvast räägitakse viimastel aegadel üha rohkem häid ja huvitavaid lugusid. Narvas käimisest on saanud auasi. Kohe näha, et  pole õige eestlane, kui pole Narvas käinud, manitseks praegusel ajal Ivan Orav. 

Veel neli-viis aastat tagasi seostus Narva suuremale osale Eestist eelkõige ohukoldena, mis ootab vaid süütenööri süütamist Donbassi stsenaariumi käivitumiseks. Praegu on seda isegi kentsakas meenutada. Mõtteviisi pööramine on iseenesest väga suur asi, kuid keerukam küsimus on, kuidas  konverteerida kogutud positiivset tähelepanu Narva käekäigu ja sealsete inimeste elujärje paranemisesse. 

Kõige väärtuslikum, mida Narva kultuuripealinnaks kandideerimisega teenis, on selle protsessi käigus vallandunud kohalike aktiivsete inimeste energia ja tegutsemistahe. Jah, kogu selle protsessi eestvedamisel oli kaalukas osa nii-öelda välisjõududel, olgu selleks president Kersti Kaljulaid, ürituste korraldaja Helen Sildna või lõppfaasis kunstilise juhi rollis olnud filmitegija Ilmar Raag. Aga põhiraskuse kandjad olid siiski kohalikud inimesed, kes panustasid sellesse ohtralt oma vaba aega, uskudes ja lootes, et sel moel on võimalik oma kodulinna arengut pöörata mineviku kammitsatest tulevikku. Narvas oleks justkui ärkamisaeg. 

Praegu, mil suur auhind libises käest, on põhiküsimus, kuidas salvestada kogunenud head energiat nõnda, et seda ei lämmataks ära pettumuse ja tühjuse tunne või praeguste linnavalitsejate võimulpüsimise iha. Nende silmis võib kasvav kodanikuaktiivsus saada aastakümneid ühe seltskonna kontrolli all püsinud munitsipaalvõimu lammutajaks. Ega nad selles osas ei eksigi. Kuid Narva arengu huvides kuluks üks mõõdukamat sorti  tuulispask Narva võimukoridorides ära ja seda saavad korraldada ainult narvalased ise. Kahe aasta pärast.  

Ka äsjane kandideerimise protsess näitas, et ei ole võimalik saada kultuuripealinnaks, kui kohalik volikogu näitab vormilisest poolehoiust hoolimata peaaegu iga kehakeele žestiga välja, et tegelikult pole seda tiitlit eriti vajagi. Linnavõim, kes kiusab arusaamatutel põhjustel muuseumi või kohalikku teatrimaja ja hoiab samas kramplikult kinni punamõrtsukate tänavanimedest, ei saa ju ometigi olla tõsiseltvõetav kultuurisõber tänases Euroopas.  

Narva aktiivsete inimeste seas vallandunud hea energia hoidmiseks on vaja uusi suuremaid unistusi. Narva kolledži tuntav kasvatamine suuremaks rahvusvaheliseks õppeasutuseks võiks olla üks selliseid sihte. Muu hulgas on ka peaminister Jüri Ratase partei Keskerakonna valimisprogrammis kirjas lubadus toetada Paul Kerese nimelise IT-kolledži rajamist Narva. Praegu ei ole märke, et templit "Tehtud!" oleks põhjust lähiaastatel taskust välja võtta. 

Tulevikku silmas pidades on tähtis ka see, kui otsustavalt käitub riik Narva riigigümnaasiumi rajamisel ja meeskonna kokkupanemisel. Äsja avaaktust pidanud Kohtla-Järve gümnaasiumi loomisel kohaliku kogukonna survel tehtud muudatused väärivad Narvas järgimist. Tugevad raamidest väljaulatuvad koolid annavad elujõudu ja arengutõuget kogu piirkonnale. 

Hinnata  tasub igapäevaselt ka väiksemaid asju. Narva ei saanud küll Euroopa kultuuripealinnaks, aga alates 23. septembrist on ta taas Eesti sügispealinn. Kui Narva ooperifestival saab sel nädalal läbi, siis mõned nädalad hiljem algab juba järgmine festival "Station Narva". Nublu on seal kohal. Ja vähem kui aasta on jäänud oodata, mil Narvas valmib lõpuks esimene nüüdisaegne ujula. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles