JUHTKIRI: Maagümnaasiumide küsitav tulevik

Toila gümnaasium.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Pärast haldusreformi on Ida-Virumaale alles jäänud kaks maakooli, kus pakutakse ka gümnaasiumiharidust. Arvestades demograafilisi suundumusi ning konkurentsi kasvu haridusmaastikul, on see pigem väike ime kui tänapäeva Eesti maapiirkondade haridusolukorda iseloomustav fakt. 

Muidugi on nii Iisaku kui Toila gümnaasiumi seis erinev tulenevalt juba nende omavalitsuste geograafilisest paiknemisest, kuigi mõlema omavalitsuse elanikkonna arv on samas suurusjärgus. Kui Iisaku on hõredalt asustatud ümbruskonnaga asum metsade ja põldude vahel, siis Toila eelis on paiknemine linnalähedases piirkonnas, kuhu pole kauge tulla ei Jõhvist, Sillamäelt ega ka Kohtla-Järvelt. Lisaks veel paiknemine looduskauni pargi alal.  

Kuigi mõlema maagümnaasiumi juhid on tuleviku suhtes optimistlikud, tasub selles siiski olla ettevaatlik. Poolteist aastat tagasi Iisakus gümnaasiumi säilitamiseks loodud korvpalliakadeemia pole õpilasi plahvatuslikult juurde toonud.

Ka Toila gümnaasium näib olukorraga rahul olevat, kuid teadaolevalt ei ole sealse õppe kvaliteediga (ka põhikooli osas) rahul siiski mitte kõik lastevanemad, kellest osa ongi kasutanud võimalust oma laps näiteks Jõhvi gümnaasiumisse viia. Nüüd on juures veel üks tugev konkurent Kohtla-Järve gümnaasiumi näol. Elanike arv väheneb kõikjal maakonnas.  

Mõlema omavalitsuse juhid võiksid julgemalt tulevikku vaadata ja mõelda, kui kauaks jätkub veel võhma gümnaasiumi säilitamiseks. Ning valmistada oma valijaid ette stsenaariumiks, kus gümnaasiumiharidus ei olegi enam iseenesestmõistetav ja mõistlik on keskenduda tugeva põhikooli loomisele.  

Tagasi üles