Mahajäetud ehitised kujutavad ohtu

Mahajäetud ja kasutuses olevates garaažiboksides toimunud tulekahjujärgne olukord.

FOTO: Päästeamet

Ida-Virumaad peetakse suure ettevõtluse ja tööturu arengu potentsiaaliga maakonnaks, kuid teisest küljest valitsevad siin kõrge töötusemäär ning sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Selline olukord toob paratamatult kaasa demograafilisi muudatusi. Statistikaameti andmetel kahanes perioodil 2015-2019 Ida-Virumaa elanike arv 8701 inimese võrra ning puudub alus arvata, et langustrend lähitulevikus muutub.

Ida-Virumaad peetakse suure ettevõtluse ja tööturu arengu potentsiaaliga maakonnaks, kuid teisest küljest valitsevad siin kõrge töötusemäär ning sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid. Selline olukord toob paratamatult kaasa demograafilisi muudatusi. Statistikaameti andmetel kahanes perioodil 2015-2019 Ida-Virumaa elanike arv 8701 inimese võrra ning puudub alus arvata, et langustrend lähitulevikus muutub.

Ida-Virumaal ei ole haruldased juhtumid, kui asotsiaalse eluviisiga inimesed hõivavad ilma loata mahajäetud maju elamiseks. Sellisel juhul võib mahajäetud objekti süütamine tuua kaasa inimeste surma.

Elanikkonna kahanemise tõttu jäetakse paljud ehitised ja muu vara (elamud, kuurid, garaažid, autod) maha. Oma mõju sellele avaldab ka sotsiaalsetest probleemidest tingitud võimetus oma vara eest ettenähtud viisil hoolitseda. Ida päästekeskuse andmetel on Ida-Virumaal üle 400 mahajäetud objekti. Paljud neist on inimeste tegevuse tõttu muutunud mitteametlikuks prügilaks. Mahajäetud majad ja garaažid on saanud noorte inimeste lemmikpaigaks vaba aja veetmisel: lastele meeldib ronida mööda lagunenud konstruktsioone, lõhkuda aknaid ja seinu, süüdata sinna kogunenud prügi huligaansetel ajenditel või eesmärgiga teha videoklippi tulekahjust või selle kustutamisest.

Peale selle, et mahajäetud ehitised rikuvad nüüdisaegse linna üldpilti, kujutavad nad ühtlasi ohtu elule, tervisele ja kõrval asuvale varale. Perioodil 01.01.2019 - 27.08.2019 toimus mahajäetud ehitistes üle 50 tulekahju, mille tekkepõhjuseks on olnud süütamine. Kõige sagedamini on tulekahju asjaolud järgmised: hoone või rajatise omanik jätab selle maha ning ei täida tuleohutuse seadusest tulenevat kohustust tõkestada kõrvaliste isikute sissepääsu akende, uste ja muude avade sulgemisega. Inimesed viivad sinna ehitus- ja muud prügi suures koguses, sest selle utiliseerimisega keskkonnasõbralikul viisil kaasnevad lisakulud. Noored, kes veedavad oma aega mahajäetud hoonetes, panevad kogunenud prügihunnikuid põlema ning jooksevad ära.

Ida-Virumaal ei ole haruldased juhtumid, kui asotsiaalse eluviisiga inimesed hõivavad ilma loata mahajäetud maju elamiseks. Sellisel juhul võib mahajäetud objekti süütamine tuua kaasa inimeste surma. Lisaks nõrgendab tulekahjust tulenev termiline mõju hoone konstruktsiooni kandevõimet, mis avaldub hoone potentsiaalses varisemisohus. Noorte mängimine või viibimine varisemisohtlikus hoones võib samuti tuua kaasa õnnetusi. Lõppude lõpuks kulutavad päästekeskus ja politsei palju ressursse selliste kunstlikult tekitatud tulekahjude kustutamiseks ja uurimiseks, samal ajal kui nende abi ja sekkumist elude päästmiseks oleks vaja mujal.

Kohaliku omavalitsuse ülesanne on korraldada vallas või linnas jäätmehooldust ja heakorda ning mõjuhoob eraomandis olevate kasutuseta hoonete võõrandamiseks ja lammutamise korraldamiseks on nende käes. Samuti on omavalitsuse pädevuses hoone avade sulgemiseks ettekirjutuste tegemine. Kahjuks pehmemad ja vastutustundele kutsuvad meetmed iga kord ei mõju ega aita õigusrikkumisi ära hoida. Eraomandis olevate kasutuseta hoonete suhtes tuleks tarvitusele võtta karmimaid ja rohkem koormavaid meetmeid.

Heaks näiteks võib pidada Sillamäe linna. 2015. aasta augustis toimus Sillamäel Sõtke tänaval asuvates kasutuseta hoonetes ligi kaheksa tulekahju, mille tekkepõhjuseks oli süütamine. Sillamäe linnavalitsus reageeris probleemile ja korraldas majade lammutamise.  

Kasutuseta hoonete omanikel on tuleohutuse seadusest tulenev kohustus tagada, et nende omandi välisseintes olevad ning keldri ja pööningu ukse-, akna- ja muud avad oleks suletud või sissepääs sinna oleks muul viisil tõkestatud. Samuti puudutab see kasutuseta autosid ja muud mahajäetud vara, mille puhul peaks kaaluma selle utiliseerimist.

Päästeametil on võimalus teha ettekirjutusi kasutuseta hoonete omanikele uste, akende ja muude avade sulgemiseks või muul viisil neisse sissepääsu tõkestamiseks. Keskkonnainspektsiooni pädevuses on keskkonna kaitse, milles üheks suuremaks probleemiks on jäätmete ladestamine selleks mitte ettenähtud kohtadesse. Samuti on oluline, et linna või valla elanikud käituksid vastutustundlikult prügi utiliseerimisel ja teavitaks õigel ajal nende ümbruskonnas prügi ladestamisest ja kasutuseta hoonetes inimeste kogunemisest. Teadvustades probleemi ja tegutsedes üheskoos, saaksime seda lahendada ja muuta meie ühiskonda puhtamaks, turvalisemaks ja ohutumaks. 

Tagasi üles