JUHTKIRI: Veel üks kliimahoop

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Balti elektrijaam.
Balti elektrijaam. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Eelmises Põhjaranniku numbris kirjutasime sellest, kuidas Narva elektrijaamade töö kokkutõmbumise tõttu lõpetas tegevuse ka seal lähedal tegutsenud tuurakasvatus, kes kasutas elektrijaamade jahutusvett, mis pärast jaamade töörežiimi vähendamist muutus kaladele sobimatuks. Siis kinnitasime, et kardetavasti tuleb kliimapoliitika mõjul halbu uudiseid veelgi. Ja me ei eksinud. 

Uuest aastast suleb uksed Kohtla-Järve Ahtme linnaosas juba nõukogude ajast tegutsenud ehitusplokkide tehas, mis kasutas oma toodangu valmistamiseks elektrijaamade tuhka, mida nüüd aga enam sobival kujul ei tule. Selle tagajärjel jääb tööta peaaegu 60 inimest. 

Sel aastal on Euroopa Liidu kliimapoliitika Ida-Virumaal hävitanud juba sadu töökohti. Ainuüksi Eesti Energias kaotab tänavu töö üle 800 inimese ja on loogiline, et kui nii suur ettevõte tõmbab tootmist koomale, siis kannatab selle all ka muu sellega seotud ettevõtlus.

Valitsus väidab küll, et on põlevkivitööstuse päästmiseks otsustanud siiski säilitada energeetikas strateegilise tootmisvalmiduse, päästmaks sellega ka töökohti. Kuid tundub, et siiski ei tajuta olukorra tõsidust ja räägitakse põlevkiviõli rafineerimistehase rajamisest kunagi tulevikus, mille rajamist valitsus toetab. Ent see pole tõsiselt võetav alternatiiv hetkeolukorrale, kus sotsiaal-majanduslikult niigi haavatavas piirkonnas toimub massiline töökohtade kadu, mis tegelikult oli ammu prognoositav.  

Tagasi üles