:format(webp)/nginx/o/2019/10/16/12659926t1h51da.jpg)
Kui vaatame kõige värskemat statistikat, siis 2017. aasta seisuga ligi pooled vanemaealistest elasid allpool suhtelise vaesuse piiri. Kui me räägime üksinda elavatest pensionäridest, siis see protsent oli kahetsusväärselt veel oluliselt suurem − 80%.
See on Euroopa Liidu kontekstis kahjuks halvim näitaja. Ehk me oleme maas nii endast jõukamatest riikidest kui tegelikult ka paljudest endaga samaväärsel tasemel või isegi kohati nõrgema majandusliku järjega riikidest. Nii et pensionidesse rohkem panustamine on hädavajalik ja möödapääsmatu.
Vabariigi valitsus on riigieelarve läbirääkimistel pensioniteemat korduvalt käsitlenud. Arutasime tegelikult esimest korda seda juba juunikuus, oleme ka suve jooksul vaadanud rahalisi võimalusi, arutanud, millised on eelarvelised võimalused 2020. aastal ja millised on võimalused järgmistel aastatel.
Kahjuks peame tõdema, et majanduse olukord, rahandusprognoosid olid selgelt skeptilisemad, kui veel mõni kuu enne valimisi teada olnud info ütles. Seetõttu pensionitõusuks nii suurt summat, kui soovisime, eraldada ei õnnestunud, küll aga on märgiline siiski, et erakorraline pensionitõus toimub ja koos indekseerimisega tõuseb keskmine vanaduspension 1. aprilli 2020 seisuga 45 euro võrra, mis on siis, kui lugeda aastaid 2009-2020, viimase 12 aasta suurim. Nii et me liigume selgelt õiges suunas, eakate heaolu tõstmise suunas, aga loomulikult on siin veel väga palju tööd teha.
Kui täpsemalt arvudes rääkida, siis nagu viitasin, keskmine vanaduspension tõuseb prognoosi pluss selle nii-öelda baasosa tõstmise najal 528 euroni. Baasosa kui selline tõuseb puhtalt indekseerimise tulemusena 208,5 euroni, millele lisandub see 7eurone baasosa tõus, baasosa saab olema 215 eurot, pensioni aastahinne prognoosi järgi saab olema suurusjärgus 7,1 eurot. Ja rahvapensioni määr ehk see, mida saab kõige vaesem osa meie eakatest, tõuseb samuti vastavalt indeksile 8% ehk 221,63 euroni.
Riigieelarvelised vahendid, mis tuleb siia valdkonda kulutada, on hoolimata, nagu öeldud, tagasihoidlikumast tõusust, siiski väga suured. Ehk isegi selle 7 euro tõstmine esimesel aastal 2020 läheb maksma 20,8 miljonit. Siit tuleb osa raha tagasi küll tarbimismaksude ja ka muude maksude kaudu, samuti läheb siit lisaraha haigekassale ehk vastavalt eelmise valitsuse otsusele ja eelmise parlamendi heaks kiidetud korrale maksab riik kõigi mittetöötavate vanaduspensionäride eest ka ravikindlustust, nii et erakorralise pensionitõusuga me tegelikult suurendame ka haigekassa eelarvet, mis on iseenesest väga positiivne.
Kui vaadata nüüd nelja aasta peale kokku, siis see kulu, mis on riigieelarves erakorralise pensionitõusu jaoks, on 114 miljonit eurot 2020.-2023. aastal. Kui rääkida kogu sellest nii-öelda pensionieelarvest, siis 2020. aastal kokku panustab riik pensionide maksmiseks 2 miljardit eurot, mis on üksikuna võttes kõige suurem kulu. Ja tõus on suurusjärgus 180 miljonit.
/nginx/o/2019/10/16/12659928t1h074e.jpg)
KAJA KALLAS, riigikogu liige, Reformierakonna esimees:
Tõenäoliselt olete minuga nõus, et peaminister on Eestis ilmselt kõige informeeritum isik. Võib-olla ainult üks isik on temast veel informeeritum ja see on peaministri büroo juhataja, kelleks teie olite eelmise valitsuse ajal. Seega teadsite nii teie kui ka Jüri Ratas Eesti rahanduslikku seisu kõikidest inimestest kõige paremini. Selles informeerituses te andsite valijatele lubaduse, et tõstame keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt 100 euro võrra ja hoiame keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabana, rakendame täiendavalt 250eurose tulumaksu vabastuse, tõstes maksuvaba tulu 750 euroni.
Praegu on meil ees eelnõu, kus on must valgel kirjas, et see pensionitõus, erakorraline, on 7 eurot. Ja tulumaksu hakatakse keskmise pensioni pealt maksma. Minu küsimus on: miks te oma valijatele või kõikidele valijatele sedasi valetasite?
TANEL KIIK, sotsiaalminister, Keskerakond:
Kõik erakonnad lähtusid olemasolevast infost, lähtusid olemasolevast teadmisest, täpselt samamoodi ka peaministri büroo. Meil ei olnud mingeid salajasi prognoose, mingeid letialuseid muid andmeid, me lähtusime täpselt samadest arvudest, mis olid ka avalikkusele tol hetkel kättesaadavad.
Tõsi on see, et järgmisel kevadel ehk siis pärast parlamendivalimisi, kui rahandusministeerium koostas uue prognoosi, siis see prognoos − ja sellest tulenevalt ka riigi eelarvestrateegia − oli selgelt pessimistlikum ning näitas seda, et mõned maksud ei laekunud ootuspäraselt. Mõned maksud laekusid küll kiiremini kui varem, aga oleks pidanud laekuma veel kiiremini, arvestades majanduse konjunktuuri, ning seetõttu tuli tõesti teha eelarves korrektsioone.
Mis puudutab nüüd valimislubadusi, siis see on selline tore teema, kus kõik võivad üksteisele palli edasi-tagasi visata. Mina mäletan ka erinevaid lubadusi. Ma mäletan, et näiteks 2007. aastal lubas küsija koduerakond tõsta keskmise pensioni kahekordseks. Kaua selleks aega läks tegelikult? Kümme aastat. Lubas nelja aastaga, läks kümme aastat.
Ehk selliseid lubadusi oleme ajaloos näinud palju. See, et pensioni soovitakse tõsta, on väga positiivne, soovisite ka teie. Jah, vahepeal oli majanduskriis, aga pärast seda oli ka mitu tõusuaastat ja siiski läks selle lubaduse täitmiseks, mida lubati nelja aastaga, kümme aastat.
Meil nii kaua ei lähe. Me teeme 2020. aastal 45 eurot ära sellest 100eurosest tõusust ja küll me teeme järgmised 55 eurot ka ütlemata varsti ära.
Allikas: riigikogu stenogramm, 15. oktoobril
:format(webp)/nginx/o/2017/12/15/7409029t1h451a.jpg)