Liina Mihkelson ei vääri hukkamõistu

Pavel Prokopenko, Sotsiaaldemokraatlik Erakond Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Neljapäeval toimunud Jõhvi vallavolikogu istungil, kus võinuks Liina Mihkelsoni toel aset leida abivallavanem Aleksei Naumkini tagandamine, otsustas Jõhvi põhikooli direktor hääletamisest hoiduda. Seejärel pälvis Mihkelsoni tegu mitmetelt kohalikelt poliitikutelt hukkamõistu. Mina arvan, et Mihkelsoniga kurjustamine ei ole põhjendatud.

Naumkin on oma Jõhvi poliitkarjääri jooksul alateadlikult oma nõrkuse välja toonud − ta on selgrootu poliitik. Tema positsioon Jõhvi võimu hierarhilises malelauas on analoogne malelaua keskele sammunud etturiga: ta on jõudnud küll päris kaugele, aga kuningat ikkagi ei ohusta. Sellisest seisust terendab sammumine viimasele väljale, kus saab lipuks muutuda, etturitele haruharva. Pealegi Naumkin juba näitas mitte väga kauges minevikus ligemale aasta jooksul oma võimeid vallavanemana ning see ei sobinud isegi tema oma valimisliidule.  

Liina Mihkelsoni loogika on arusaadav: kas saab olla kindel selles, et kasutut abivallavanemat ei vahetata kahjuliku abivallavanema vastu? Etturi mängust ohverdamine ei muuda oluliselt seisu malelaual − küll aga annab lipule rohkem ruumi vabamalt liikuda.

Aleksei Naumkini tagandamiskatse oli ebaküps poliitiline rünnak.

Jäänud on vaid kaks aastat, mil valija saab neid vankreid, kes karavani tegelikult lükkavad (East, Repinski, Kaur), nii-öelda maha hääletada. Poliitilisi intriige suudab küllap Keskerakonna kohalik juht Martin Repinski lähiperspektiivis niigi omaenda leeri sees luua. Seega, praeguse koalitsiooni enesehävitus on pelgalt poliitilise kempluse intensiivsuse ja aja küsimus.

Neljapäeval toimunud hääletusel näitas Liina Mihkelson välja, et temas saab alati kindel olla. Ta on see, kes mittemidagiütleva intriigi asemel säilitab eneseväärikuse ja põhimõttekindluse. Juhul kui oma mõju oli ka 2017. aastal toimunud tema ennistamisel põhikooli direktori ametisse, siis see jällegi kinnitab, et Mihkelsonil on hea mälu ja tunnustus inimestele, kes teda rasketel aegadel toetasid. Tegemist oli ilmselgelt inimliku, kuid samal ajal raske otsusega, sest Mihkelsonil oli hääletamisel ainult kaks valikuvõimalust: halva või väga halva otsuse tegemine.  

Naumkini tagandamiskatse on tõepoolest ebaküps poliitiline rünnak, millega Liina õnneks kaasa ei läinud. Tagandama ehk suure pildi kokkukukkumiseks peab välja tõmbama neid pusletükke, mis lagundavad kogu struktuuri. Jõhvis on nendeks praegu Max Kaur ja Eduard East.

Naumkini tagandamine kuulub emotsionaalse otsuse valda, mitte põhjalikult kaalutletud ning strateegiliselt õigete otsuste kasti − tema kohale võidakse panna palju kahjulikum inimene.

Seoses selle umbusaldusega meenus Reformierakonna ebaküps umbusaldusavaldus Jüri Ratasele pärast seda, kui Helmede perekond politseijuht Elmar Vaherit seadusvastaselt vallandada tahtis. Too umbusalduskatse isegi pisut tugevdas Toompea koalitsiooni.

Jõhvi praegusele opositsioonile saab anda vaid ühe nõuande: hakkame tegema koostööd ning loogiliselt õigeid otsuseid!