Miinusintresside tegelik mõju on suur küsimärk

Anvar Samost, ajakirjanik

FOTO: ERR

Eesti Pank võiks kokku panna kriitilise analüüsi aastaid kestnud negatiivse intressikeskkonna mõjudest meie majandusele.

Hiljuti võisime uudistest näha, et üks Pärnu linnaasutus, kelle pangaarvele SEBs oli kogunenud üle miljoni euro, sai teate, et hoiustamise eest tuleb pangale peale maksta. Nii ongi, SEB on esimese pangana Eestis üle miljoni euro pikemat aega arvel hoidvatele äriklientidele juba mõnda aega tasu rakendanud.

Eraisikutelt pangad raha hoiustamise eest tasu ei võta, kuid mitmes Euroopa riigis neid näiteid juba on. 

Põhjus, et otseselt niisugustest näidetest varem kuulda polnud, on ilmselt selles, et ettevõtted ja asutused, kel kauemaks kui mõneks päevaks nii palju raha arvele jääb, tegelevad tavaliselt sihipäraselt finantsjuhtimisega ning paigutavad raha erineval viisil ja erinevatesse pankadesse, et parim võimalik tulemus saavutada.

Miinusmärgiga hoiuseintressid on aga ühemõtteliselt ka meil kohal. Eraisikutelt pangad raha hoiustamise eest tasu ei võta, kuid mitmes Euroopa riigis neid näiteid juba on. Pankadevahelisel turul on intressid negatiivsed aastaid. Euroopa Keskpanga poliitika on rahaturu intressimäärade taset indikeeriva EURIBORi näitaja iga nädalaga ühe sügavamale miinusterritooriumile viinud. Mingit muutust pole nähtavas tulevikus oodata.

Paljud riigid on negatiivseid intresse ära kasutanud ja laenu võtnud nii, et laenajad on neile peale maksnud. Isegi Kreeka. Eesti teadagi laenu ei võta, meie oleme lihtsalt uhked selle üle, et seisame Euroopa maade riigivõla edetabelis kõige madalamal astmel.

Nullilähedaste hoiuseintressidega on eraisikutest hoiustajad samuti pidanud leppima juba hulga aastaid. Nooremad inimesed ehk ei olegi enam kursis, et kunagi pakkusid ka suured pangad Eestis aastase hoiuse eest neli-viis protsenti intressi. Praegu saab enam kui ühe protsendi intressi aastase hoiuse eest vaid paarist väikepangast.

Aitasin just ise ühel tuttaval taas tema aastaid "jooksnud" pangahoiust pikendada. Algul oli see ühes suures pangas, kui seal intressimäär alla poole protsendi kukkus, siis sai väiksemas pangas arve avatud ja hoius sinna üle viidud. Nüüd saime ka seal aastast intressisummat kalkuleerides vastuseks mõniteist eurot. Ei tasu vist vaeva näha, tõdes tuttav.

Otsisin talle siiski välja ühe väikepanga pakkumised, kus arve avamise vaev veel mõistlik tundus. Iga kord olen sellise pangavahetuse käigus pidanud selgitama, et Eesti kõige suurema ja kõige väiksema panga hoiuste turvalisuses pole tavakliendi jaoks mingit erinevust, kuna pärast viimast suurt kriisi on kõik hoiused ühtemoodi kohustuslikult tagatud.

Küllap on see üks põhjustest, miks septembri lõpu seisuga sõna otseses mõttes seisis Eesti kommertspankades ligi kaheksa miljardit eurot eraisikute hoiuseid ning nende hoiuste maht oli aastaga üsna uskumatu 10 protsenti kasvanud. Pangas raha hoidmine tundub inimestele, eriti neile, kes majanduskriise omal nahal tundnud, vähemalt turvaline, just selle tagatisskeemi tõttu.

Ja mis oleksid alternatiivid? Raha aktsiatesse paigutamine võib isegi õitsva majanduse tingimustes lõppeda kaotusega, riigivõlakirju Eestis ei ole. Paljud on parema puudumisel investeerinud kinnisvarasse ning kuna nii ei tee mitte ainult eestlased, vaid ka kõik teised vaba raha omanikud üle kogu maailma, siis on kinnisvara hinnad aastaid tõusnud. Eestis on need keskmise sissetuleku taseme suhtes juba selgelt liiga kõrged, öelgu kinnisvaraga elatist teenivad "eksperdid", mida tahavad. (On põhjust meenutada 2007. aastal kuulsaks saanud celebrity-maakleri ütlust: "Kvaliteetse kinnisvara hind ei lange.")

Paljud viivad oma raha mõnda aktiivselt reklaami tegevasse laenu-hoiuühistusse. Neile hoiuste tagamise süsteem ei laiene, aga aastase hoiuse eest pakuvad üksikud lausa kahekohalist intressimäära. Algsetest laenu-hoiuühistute põhimõtetest on agressiivsemad seltskonnad ilmselgelt väga loominguliselt kaugenenud ja sisuliselt tegelevad kiirlaenuäriga. Vaevalt et keskmine hoiustaja kaasnevaid riske selgelt ette kujutab.

See oleks nüüd koht, kus Eesti Pank võiks kokku panna mahuka mõjuanalüüsi pingetest ja riskidest, mida negatiivsete intressimäärade keskkond on Eesti majandusse tekitanud. Tõsi, mingeid ülevaateid on keskpank avaldanud, kuid kirjeldavas vormis. Vaja oleks aga reaalset kriitilist analüüsi.

Tagasi üles