/nginx/o/2019/11/01/12705071t1h43f5.jpg)
Pikad ja pimedad sügisõhtud pole põhjus igavlemiseks.
KÜSITLUS Kuidas veedate pimedaid sügisõhtuid?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
2. november 2019, 00:00
Arvo Kaldvee:
Vara läheb pimedaks, kuid see pole põhjus kodus istuda − võib jalutada. Meie näiteks käime sageli Pannjärvel jalutamas või jalgrattaga sõitmas. Seal on teerajad valgustatud ja pimedust pole vaja karta.
Aleksandr Jekimtsev:
Telerit vaadates. Ida-Virumaal on nagunii kõik kogu aeg hall ja teha pole midagi. Lihtsalt vaatan igasugu saateid ja filme.
Ilja Barõšnikov:
Meil vaba aja veetmisega probleemi pole: õhtuti loeme muinasjutte ja paneme puslesid kokku. Kaks last on meil suuremad, kolmas aga rinnalaps, nii et alati leidub, mida teha. Kõik peavad olema söönud ja puhtalt riides. Askeldamist ja toimetamist on suures peres igal aastaajal, diivanil niisama oleskleda ei saa.
Natalja Viilup:
Mitmel viisil. Mul on hobi: ma õmblen. Pimedus ei sega, põhiline, et hinges helge tunne oleks. Sügismasendust pole mina kogenud − sügise järel saabub ju alati kevad. Käime sõbrannadega promenaadil jalutamas − tervise mõttes. Samuti võib meeldivas seltskonnas istuda ja mõnikord ka telekat vaadata.
Valentina Malkina:
Vaba aja veetmisega mul probleemi pole − mul on kolm kassi. Üht tuleb kammida, teist hellitada, kolmandat toita − ja nii kogu aeg. Abikaasale tuleb samuti veidi tähelepanu pühendada. Ning peab tunnistama, et tänapäeval on paljude vanainimeste ja laste lemmiktegevuseks arvutimängud. Olen nõus, et see on väga halb hobi, aga kui kord maha istud, siis ei märkagi, kuidas aeg mööda lendab...