Päästja Heigo Olu: “Keegi ei usu, et võib tulla olukord, kus oleme pikalt elektrita”

Ida päästekeskuse valmisoleku büroo nõunik Heigo Olu . Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Ida päästekeskuse valmisoleku büroo nõunik Heigo Olu tõdeb, et tegelikult pole hädaolukorraks valmis ei riik, ametkonnad, omavalitsused ega elanikud.

Oktoobri lõpus Kagu-Eesti elu mitmeks päevaks halvanud elektrikatkestuse taustal on paslik küsida, kui hästi ollakse Ida-Virumaal hädaolukordadeks valmis.

Sada protsenti me valmis ei ole, kogu Eesti riigil on suhteliselt palju parandamisruumi. Tähtis on see, kui valmis on olulised elutähtsate teenuste pakkujad, mõtlen selle all elektri ja andmesideteenuse müüjaid, teedevõrgustiku korrashoidjaid ja kütusemüüjaid. Teine aspekt on riigiastuste, ka kohalike omavalitsuste valmisolek ning kolmas ettevõtted ja elanikud.

Ida-Virumaal on väga palju korterelamuid, mille elanikud on kõige haavatavamad.

Päästeamet survestab pidevalt kohalikke omavalitsusi, kes korraldavad elanikele elutähtsate teenuste − vee, kanalisatsiooni ja kütte pakkumist. Nende teenuste pakkujad peaksid ise olema toimepidevad ehk siis suutma ka elektrikatkestuste ajal generaatoritega vett või sooja anda. Probleemiks saab aga lõpptarbija, sest kortermajade soojussõlmes või jaotuspunktis pole võimalust sealt vett ja soojust korteriteni viia. Selleks vajalik väike elektrigeneraator maksab koos ühendamisvalmidusega umbes kaks tuhat eurot.

Kas nende soetamine jääb raha taha või on põhjuseks vähene ettemõtlemine?

Keegi ei usu, et võib tulla olukord, kus oleme pikalt elektrita. Ega neid näiteid meil väga palju ole: kevadel juhtus elektrikatkestus Alutaguse vallas, hiljem Narvas, aga need olid lühiajalised. Kagu-Eesti juhtum oli selles mõttes hea meeldetuletus ja õppetund.

Kuivõrd mõtlevad ette omavalitsused?

Paar nädalat tagasi tegime Kagu-Eesti näitel Sillamäe linnavalitsuses õppuse, järgmise aasta algupoolel on samalaadne õppus kokku lepitud Jõhvi vallavalitsusega. 

Praegu ei ole omavalitsused lõpuni läbi mõelnud, mis siis saab, kui elekter ära läheb. Meil on päästekomandod, kus suudame generaatori abil tööd teha, siin piirkonnas Jõhvis ja Narvas; Kohtla-Järve komandole saame tuua järelveetava generaatori. Sillamäe komandol seda võimalust praegu ei ole, uus ehitatav maja on juba toimepidevam. See annab võimaluse pakkuda ka omavalitsuse kriisikomisjonile ruume, kus nad saaksid hädaolukorras tööd teha.

Hädaolukorra plaan on igal omavalitsusel olemas, aga kuidas see toimib, kui häda käes, pole ilmselt kellelgi ettekujutust.

Aitame omavalitsustel neid plaane täiustada ja parandada; Sillamäe õppuse käigus näiteks leidsime suhteliselt palju selliseid asju, mida annab rahuajal ette valmistada ja hiljem kriisiolukorras kasutusele võtta.

Oluline on koostööpartneritega juba enne läbi rääkida ja tegevused kokku leppida − nendega, kellel on toimepidevus olemas. Kohtla-Järvel näiteks VKG ja Järve Biopuhastus, Sillamäel Silpower…

Omavalitsustel on oluline teada, et nad ei ole üksi; päästeameti kriisimeeskond kogeneb hädaolukorras kohe ja asub neile toeks.

Elektrikatkestuse korral on suur probleem ka kütuse kättesaamine. Kui pikaks ajaks päästjatel endil kütust jätkub?

Meie varud ei ole väga suured, aga oleme soetanud mingi hulga mobiilseid kütusetankureid. Kasutame neid põhiliselt pikemaajalistel maastikutulekahjudel, kuid meil on valmidus neid ühest punktist teise liigutada. Selline mobiilsete tankurite võrgustik on meil üle Eesti, saame hädaolukorras lisa tuua sealt, kus neid parajasti vaja ei ole.

Kus asub Ida-Virumaal autonoomne tankla?

Ida-Virumaal ei olegi, meile lähim on Aravetel. Ma ei tea ka, et Ida-Virumaal oleks mõni tankla sellise valmidusega, et saaksime sinna näiteks generaatori panna. Meil ongi plaanis kõik tanklad läbi käia, et vaadata, kas me sealt oma vahenditega enda tarbeks kütust kätte saaksime.

Räägime pidevalt kütusemüüjatega, et nad oma toimepidevuse paremaks teeksid, see ei ole neile nii kallis ettevõtmine. Kohustada meie neid muidugi ei saa. Nõuded nii kütusemüüjatele kui sideteenuse pakkujatele on minu arvates liiga leebed.  Ei ole päris normaalne, et sideteenus 20 minutit pärast elektrikatkestust ära kaob. Peame riigina tugevamaid nõudeid kehtestama.

Kas riik võtab pärast Võrumaa tormi asja tõsisemalt?

Päästeametile oli see isegi väga hea reklaam [naerab]. Oleme ju pikka aega survestanud oluliste teenuste pakkujaid toimepidevust suurendama; Kagu-Eesti kriis näitas, et me ei räägi tühja juttu. See pani nii omavalitsusi, ministeeriume kui riigiettevõtteid oluliselt rohkem toimepidevuse ja alternatiivteenuste peale mõtlema ning sel teemal arutlema ja läbi rääkima.