JUHTKIRI Kui iseseisev on omavalitsus?

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kui maavalitsused kaks aastat tagasi Eestis oma tegevuse lõpetasid, oli keskvalitsus ühiskonna selleks ette valmistanud sõnumiga, et kõik maavalitsuse senised funktsioonid antakse üle teistele riiklikele ja omavalitsusstruktuuridele.

Omavalitsuste tegevuse üle jäi maavalitsuste asemel järelevalvet tegema rahandusministeerium. 

Tänases lehes kirjeldame olukorda, kus Jõhvi volikogu võttis eelmise aasta lõpus vastu otsuse maksta tagasi astunud abivallavanemale kopsaka hüvitise ning nüüd tahetakse seda tagantjärele seadustada, sest sellekohane õigusakt oli seadusvastane. 

Eks see ole muidugi juristide pärusmaa, teha selgeks, kas õigusvastase otsuse alusel välja makstud hüvitist saab teha hiljem õiguspäraseks, ent see pole Jõhvil esimene kord sellisesse juriidilisse puntrasse sattuda. Kevadel tühistati samasugune preemia eksvallavanem Repinskile. Mäletame ka vaidlust Jõhvi tänavuse eelarve üle, mille vastuvõtmist pidas rahandusministeerium seadusega vastuolus olevaks. 

Ent tuleb tõdeda, et pärast maavalitsuste kaotamist on omavalitsuse õigusaktide järelevalves vaakum. Mitte keegi peale omavalitsuse ei saa midagi teha, kui vald või linn on võtnud vastu ebaseadusliku akti, kuigi on olemas seadusandlus, mis omavalitsuse tegevust reguleerib. Riik on deklareerinud omavalitsuste autonoomsust, aga kas see autonoomsus peab olema selline, mis võimaldab omavalitsusel oma äranägemise järgi seadusi tõlgendada?  

Põhiseadus ütleb selle kohta nii: "Kõiki kohaliku elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt." Eks sedagi anna tõlgendada. 

Tagasi üles