Entusiastid püüavad Kohtla-Järvel taaselustada maahokit

Eelmisel neljapäeval tutvustas Vassili Škredkov maahoki algtõdesid Tammiku põhikooli kehalise kasvatuse tundides.

FOTO: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Entusiastid soovivad Kohtla-Järvel taaselustada Eesti maahokit − ala, mis on Eestis üle poole sajandi varjusurmas olnud, kuid mis kuulub maailmas populaarsemate võistkonnaalade hulka.

"Neil, kes praegu alustavad, on võimalused pääseda rahvusvahelisele areenile Eestit esindama palju suuremad kui teistes sportmängudes. Mingit muud präänikut ma eriti pakkuda ei oska. Esimesena alustajatel on ikka edu sees," arutles maahoki taaselustaja Eestis Ants Jürman selle üle, millega nii tihedas spordialadevahelises konkurentsis väikeses Eestis huvilisi maahoki juurde meelitada.  

Esialgu on vaid tahe ja 20 keppi

Jürman ei aja selle koha pealt tühja juttu. Muu hulgas on tema eestvedamisel hakatud Eestis taas mängima jääpalli. Ja mõned aastad tagasi korraldas ta näiteks Eesti jääpalli naiskonna osalemise maailmameistrivõistlustel Hiinas. Põhiliselt Kohtla-Järve naistest koosnenud Eesti koondis võitis seal ka ühe mängu, saades jagu Šveitsist.

Neil, kes praegu maahoki harrastamist alustavad, on võimalused pääseda rahvusvahelisele areenile Eestit esindama palju suuremad kui teistes sportmängudes.

Ants Jürman

Jürman ütles, et ala taaselustamiseks esialgu muud peale tahte ja kahe võistkonna jagu 90 cm pikkuste ümara konksuotsaga keppide ning kümmekonna palli ei olegi. Ta on püüdnud maahoki harrastamist käima vedada Harjumaal, kuid seal see ei õnnestnud. Pärast naiste jääpalli MMil käimist tegi ta sel teemal juttu Kohtla-Järve linna spordijuhi Kristiine Aguga, kes ilmutas huvi. "Leidsime, et proovime Kohtla-Järvel uue asjaga algust teha," sõnas Jürman.  

Valgevene treener  

Eelmisel nädalal käis Jürman koos Valgevene maahokitreeneri Vassili Škredkoviga Kohtla-Järve koolide kehalise kasvatuse tundides maahokit tutvustamas. Jürman otsis Eestisse treenerit eelmisel aastal Indias toimunud maahokiföderatsiooni kongressil. "Rääkisin seal mitmete riikide esindajatega. Hollandist või Saksamaalt ei ole me võimelised treenereid palkama, see nõuaks väga suurt raha ja selleks ei ole praegu veel ka vajadust. Aga algtõdede õpetamisel on Ida-Euroopa selle ala asjatundjatest meil kindlasti abi," ütles ta.   

Minskist pärit ning 35 aastat maahoki treenerina tegutsenud Vassili Škredkov sõnas, et maahoki on harrastamise mõttes odav ala. "Ei ole vaja jääd, uiske ega kaitsevarustust. Saame mängida aasta ringi, suvel õues, talvel saalis. Samas on tegu põneva ja palju liikumist võimaldava alaga," selgitas ta.

Ta ütles, et püüdis kolme päeva jooksul tutvustada Kohtla-Järve koolides selle ala võlusid. "See on dünaamiline ala, mis sobib nii poistele kui tüdrukutele ja isegi neile, kes ei pruugi kohe olla heas füüsilises vormis. Aga maahokiga tegeldes areneb enamik lihaseid ja tekib ka vastupidavus," lausus ta. 

Škredkov oleks nõus alaliselt asuma Kohtla-Järvele treenerina tööle, juhul kui trennide vastu tekib piisav huvi ja linnavalitsus katab osaliselt kulud. "Koolitaksin siin välja uusi treenereid, annaksid algteadmisi ka kehalise kasvatuse õpetajatele," rääkis ta plaanidest. Ka tema rõhutab, et maahokis oleks noortel võimalik Eesti koondisesse kiiremini jõuda kui näiteks jalgpallis või korvpallis.  

Maahoki on maailmas populaarne ala

  • Maahokit hakati mängima juba 19. sajandi esimeses pooles.
  • Olümpiaala alates 1908. aastast (naised alates 1980. aastast).  
  • Maahokit mängitakse muru- või liivaväljakul, mille mõõtmed on 91x50-55 meetrit, viimastel aastakümnetel on hakatud üha rohkem harrastama ka sisehokit, kus puit- või kunstkattega väljaku suurus on 40x20 meetrit.
  • Maahoki värava suurus on lähedane käsipalli värava omale: laius 3,66 meetrit, kõrgus 2,13 meetrit.
  • Mängukepp on tavaliselt 90 cm pikk, piljardikuuliga sarnanev mängupall kaalub ligikaudu 160 grammi ja selle läbimõõt on 23 cm ringis.
  • Oluline reegel on, et palli tohib puudutada ainult kepiga ning palli ei tohi õhku tõsta põlvest kõrgemale, kehaline kontakt on keelatud. 
  • Harrastajate ja fännide arvult maailmas kuulub maahoki populaarsemate võistkonnaalade hulka. Kuni 1980. aastateni domineerisid sellel alal India ja Pakistan, edaspidi on sel alal tippu kuulunud Saksamaa, Inglismaa, Holland ja mitmed teised riigid. 2016. aasta Rio olümpiamängudel võitis meeste seas kuldmedali Argentina ja naiste seas Suurbritannia. 
Tagasi üles
Back