/nginx/o/2019/12/23/12832309t1h520a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/27/12836246t1hb945.jpg)
Kiviõli 1. keskkooli direktori vallandamisega tänavu detsembris üle riigi huviorbiiti kerkinud Lüganuse vallavanem Viktor Rauam selgitab, miks ta leiab endiselt, et tehtud otsus oli õige.
Viktor Rauam: Lahkuminekut saadavad enamasti emotsioonid
Praeguseks on Kiviõli 1. Keskkooli juhtimist haaranud tüli kõik etapid läbitud, meelsust on avaldatud nii kogukonnas, kaasatud on lapsi, inimeste emotsioonid on tõusnud lakke.
Ka mina ise ei ole pidanud alati vastu emotsionaalsele pingele ning olen oma intervjuudes lausunud sõnu, mille eest tahan paluda vabandust nende inimeste käest, keda need on riivanud. Kuid see ei muuda mu otsust direktoriga töösuhe lõpetada.
Tänaseks on vallavalitsus välja kuulutanud konkursi uue direktori leidmiseks. Oleme nõus kaasama õpetajate esindust uue juhi valimisse. Vallavalitsuse eesmärk on võimalikult kiiresti taastada Kiviõli 1 Keskkoolis töörahu.
Räägitakse, et enne taasiseseisvumist Eesti pedagoogide taimelava – Tallinna Pedagoogilist Instituuti juhtinud rektor armastas oma sõnavõtte alustada sissejuhatusega: „Mina kui kommunist“.
Rektori sõnadele lisas kompartei mainimine kindlasti kaalu, sest ülikooli igapäevaelu otsuste parteiliselt õige läbi kaalumine oli tollele ajale iseloomulik. Mind ei ole saatus pedagoogilise instituudi ega ka selle õppeasutuse järglase – Tallinna Ülikooli uste vahelt sisse juhatanud. Kuid ma pole ka kuulnud, et toonast rektorit tema parteilise kuuluvuse tõttu halva sõnaga meeles peetaks. Tõenäoliselt oli ta hea juht, kes suhtus nii õppejõududesse, üliõpilastesse kui ka instituudi arengusse suure armastuse ja hoolivusega. Kuid nii toonase rektori nagu ka kompartei aeg sai lihtsalt läbi.
Paljud tänased, oma loometee kõrgaega jõudnud pedagoogid said oma erialase hariduse sellel ajal, kui just ühele parteile ustava joone hoidmine sillutas karjääri. Kui meie lapsed saavutavad nende samade pedagoogide käe all oma teadmistega maailma absoluutse tippklassi tulemusi, siis selle taga ma näen õpetajate erekordset talenti, loomingulisust ja pühendumust, mitte aga parteiliselt suunatud õppeprotsessi. Seda hoolimata asjaolust, et neid pedagooge õpetati parteilise taktikepi järgi.
Tänapäeval, kui Eesti demokraatia argipäeva kuulub vaba poliitiline konkurents, mõjub parteitöö toomine kooliseinte vahele mineviku varjuna. Muidugi, lapsed peaksid ühiskonnaõpetuse tundides saama omale ettekujutuse Eesti erakondadest ning poliitikudki peaks olema kooli teretulnud, aga sel juhul on tegu õppetöö osaga. Nii väike koht see Kiviõli nüüd ka ei ole, et ühe erakonna algorganisatsiooni ei saa mujal luua kui koolimajas.
Erakonda kuulumine pole koolijuhile keelatud
Eestis on vähe ameteid, kus erakonda kuulumine on seadusega keelatud ning koolijuht sinna nimekirja ei kuulu, sest pole ka põhjust. Kiviõli 1. Keskkooli endine direktor Heidi Uustalu pole Eestis ainuke erakondlasest koolijuht. Ma olen aga veendunud, et koolijuhi parteilise kuuluvuse silma torkav demonstreerimine ja parteielu korraldamine koolimaja seinte vahel pole õige.
Parteiline tegevus koolimajas pole tänases Eestis ka seaduslik, nagu selgub endise õiguskantsleri ja lasteombudsmani Indrek Tederi kunagisest avalikust pöördumisest haridusasutuste poole. Teder juhib täiesti ühemõtteliselt tähelepanu, et konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses ei ole lubatud.
„Ülaltoodud põhimõtetega ei ole kooskõlas konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimine haridusasutuses – ei lasteaias ega koolis. See, kas tegu on konkreetse erakonna või poliitilise maailmavaate propageerimisega või mitte, on hinnangu küsimus,“ kirjutas Teder.
„Ka inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon nõuab, et haridusfunktsioone täites peab riik austama vanemate õigust tagada lastele nende endi usuliste ja filosoofiliste veendumustega kooskõlas olev haridus,“ selgitas Teder.
Sarnastel põhjustel, miks ei peeta koolimajades parteikoosolekuid, ei peeta seal ka palvetunde, ehkki meie riigis kehtib täielik usuvabadus. Valikainena võib õppekavas olla usundiõpetus.
Just sellisesse piiripealsesse olukorda sattus Lüganuse vallavalitsus, kui asus lahendama Kiviõli 1. Keskkooli direktori kohta saadetud kaebust.
29. novembril laekus vallavalitsusele volikogu aseesimehe, Reformierakonna nimekirjas valituks osutunud Enno Vinni pöördumine. Vinni teatas, et 13. novembril 2019 loodi Kiviõli/Lüganuse Reformierakonna noortekogu, mille loomise eestvedaja oli endine Lüganuse vallavanem ja tänane vallavolikogu liige Andrea Eiche. Asutamisüritus, millest osalema oli kutsutud Kiviõli 1. Keskkooli õpilased, toimus kooli ruumides peale õppetööd. Ürituse läbiviimisele aitas kaasa kooli direktor, kes on ka vallavolikogu liige. Nii Eiche kui ka Uustalu on Eesti Reformierakonna liikmed.
Vinni poole pöördunud lapsevanemad tundsid ennast häirituna, sest korraldajate ja koolijuhi poolt poliitilise erakonna ürituse toimumisest neid ei teavitatud.
Saatsin koolidirektorile viivitamatult kirja, et asjades selgitust saada. Vastus laekus tõepoolest kiiresti, juba järgmisel tööpäeval. Kuid nii vastuse sisu kui ka laste kaasamine piketti ei viinud mind tekkinud probleemi lahendamisele lähemale vaid süvendasid vastuolusid.
Poliitvõitlus koolis on asjakohatu, tagada tuleb poliitiline neutraalsus
Koolijuhi ametist vabastamise otsus, mille koolipere ja kogukond nii valuliselt vastu võttis, ei langenud kerge südamega. Seda isegi hoolimata asjaolust, et Uustalu oli juba varem põhjustanud avaliku skandaali just poliitagitatsiooni tegemisega koolimajas. Kuus aastat tagasi kohalike valimiste eel pani ta Reformierakonna noored koolimajas Kiviõlisse sisse kirjutatud õpilastele jagama ümbrikke, mis sisaldasid valimispropaganda kirja ning Uustalu pildiga kalendrit.
Koolijuhi poolt peale surutud agitatsioon häiris toona nii õpilasi kui ka lapsevanemaid, kuid ise ta oma sammu üle piiri minemisest ei tunnistanud. Põhjarannikus ilmunud artiklis, mis seda piinlikku vahejuhtumit kajastas, selgitas Uustalu, et ei ole teinud midagi seadusevastast ning rõhutas eriarvamuste lubatavusele.
Kuigi kahe sündmuse vahele jääb hulk aega, siis selgus Uustalu vastustest ka nüüd, et ta ei näe midagi halba, kui koolimaja kasutakse ühe partei poliitilise tribüünina.
Samuti oli pooleli järelevalve menetlus, mis puudutas direrktori lähetust USAsse. Vald ei ole saanud tänaseni selgust, kuidas see reis seostus kooli juhtimisega ja miks pidi sõidu eest tasuma maksumaksja.
Tänavu suvel oli koolide rahaline olukord halb, mistõttu jagasime ümber rahalisi vahendeid. Kõikide teiste koolijuhtidega leidis vallavalitsus ühise keele, kuid mitte Uustaluga, kes oli harjunud poliitilise surve abil saavutama oma tahtmist. Kuna seekord nii ei läinud, järgnes osade õpetajate allkirjadega kiri, milles ähvardati hakata lapsevanematelt toiduraha küsima. Lahkhelisse kaasati rahandusministeerium.
Kas koolipidaja ja direktori erimeelsus teemal, mis on õige või vale, on tõepoolest piisav, et lasta lahti koolijuht, keda tuntud pedagoogikateadlased nimetavad terveks varanduseks nii Eesti riigile kui haridussüsteemile?
Kiviõli 1. Keskkool on üleriigiliselt silmapaistev kool ja Uustalu panust Eesti haridusse tunnustati 2016. aastal aasta koolijuhi aunimetusega, rõhutas oma pöördumises Eesti koolijuhtide ühendus.
Nii pedagoogikateadlastel kui ka koolijuhtidel on tuline õigus, mistõttu olen ma veendunud, et Uustalu nii õpetaja kui koolijuhi talent ei lähe kaduma hoolimata sellest, et tema teed lähevad Lüganuse vallaga lahku. Samas pole tiitel eluaegne indulgents.
Heidi Uustalu on ise 18. detsembri Postimehes tõdenud: „Täna siin istudes tundub mulle väga keeruline mõelda, kuidas me saaksime veel koos edasi minna. See ei tundu mulle realistlik.“
Meie teed lähevad lahku põhjusel, et koolipidaja rollis olev vallavalitsus kaotas Uustalu suhtes usalduse paljude sündmuste koosmõjul, millest ei tasu kontekstist välja noppida üksikuid juhtumeid.
Lüganuse valda ootab koolivõrgu reform
Meid ootavad ees väga valusad sammud, sest peame sulgema tõenäoliselt rohkem kui pooled valla viiest koolist.
15 aastaga on valla elanike arv vähenenud ligi kolmandiku võrra. Loomulik iive negatiivne ja asjatundjate hinnangul rahvastik ei ole sisemiselt taastevõimeline.
Meie olukorra dramaatilisusest räägib fakt, et Lüganuse valla viiest põhikoolist suudavad iseseisvalt õpetajate palgaraha katta vaid Kiviõli vene kool ning Kiviõli 1. Keskkool.
Kogukonnad saavad aru, et harvendust koolide seas tuleb teha, aga enda omast pole keegi valmis loobuma. Reformiks vajame me koolijuhte, kes suudavad vallavalitsusega usalduslikult koos töötada.
Õnneks elab suurem osa meie rahvast valla keskusest Kiviõlist kümne kilomeetri raadiuses. Me saame koolibussi sõidugraafikuga luua olukorra, kus hariduse koondumine Kiviõli 1. Keskkooli ja Vene kooli ümber saab toimuda võimalikult valutult.