:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/12/27/12836029t1h0ec4.jpg)
Lõppeval aastal oli Ida-Virumaa jaoks väga märgiline teema haridusega seonduv. Paraku tuleb tunnistada, et teine ühine nimetaja seoses haridusega on olnud võitlus.
JUHTKIRI Haridusvõitluse aasta
Kohe aasta algul tekkis lastevanematel kahtlusi loodava Kohtla-Järve riigigümnaasiumi osas. Üha aktiivsemaks muutunud kogukond hakkas ministeeriumilt vastuseid nõudma. Ent sealt tulnud aina segasemad ja puiklevamad seisukohad aina suurendasid kahtlusi ning seda, et haridusministeeriumi juhtival Keskerakonnal on plaan riigikeelse gümnaasiumi asemel rajada haridusasutus, kus domineerivaks õppekeeleks jääb vene keel ning eestikeelne õpe surutakse tagaplaanile.
Tagajärg oli see, et Keskerakonna kaotusel riigikogu valimistel oli üsnagi tuntav Kohtla-Järve gümnaasiumi lõhn. Murrang kooli osas tuli direktori vahetusega.
Käesoleval sügisel oleme kõik saanud kaasa elada inetule loole Lüganuse vallas, kus kohalik võim asus poliitilise tagakiusamise teele Kiviõli 1. keskkooli tunnustatud ja hinnatud direktori Heidi Uustalu suhtes. Seda tormi, mis järgnes direktori vallandamisele, ei osanud aga vallavalitsus ilmselt uneski näha. Ja jälle on konflikti algatamisega seotud Keskerakond, kellele seekord kahjuks on sekundeerimas Isamaa.
Sellesse aastasse jääb ka maakonna eestikeelsete koolide mure keeleõppe rahastuse pärast. Sest aina rohkem lapsi tuleb nendesse koolidesse venekeelsetest kodudest ning neid on vaja keeleõppes järele aidata. Aga riik, mis on aastaid pumbanud lisaraha venekeelsetesse koolidesse keeleõppeks, ei näe selleks vajadust. Meie aga näeme, et suur osa sellest rahast on läinud tuulde, sest eesti keele õpe on paljudes vene koolides jäänud nadiks.
Viimase probleemi ja Lüganuse juhtumi lahendused jäävad ilmselt uude aastasse. Ent nende lahendamine on väga oluline nii kohalikus kui ka üleriigilises tähenduses.