:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2020/01/04/12849601t1h9c6e.jpg)
Rahvastikuregistri sel nädalal avaldatud andmed elanike arvu kohta omavalitsustes on Ida-Virumaa jaoks nukrad.
JUHTKIRI Ida-Virumaa võttis kõvasti alla
Kui viimastel aastatel on Ida-Virumaa elanikkond kahanenud ligikaudu paari tuhande inimese võrra, siis mullu juba ligemale viie tuhande inimese võrra. See ületab isegi kõige süngemaid rahvastikuprognoose. Kui selline langustempo peaks jätkuma, siis 50 000 võrra väheneb maakonna elanikkond mitte veerand sajandi, vaid juba 10-12 aasta pärast.
Siiski tahaks loota, et mulluse järsu languse põhjustasid pigem mõned erakorralised asjaolud. Arvestusest langes välja osa inimesi, kes tegelikult pole juba aastaid elanud seal, kus nad on kirjas. Teiseks, igal aastal ei tohiks põlevkivitööstus nii järsult kokku tõmbuda ja töökohti kaotada, nagu juhtus mullu.
Ida-Virumaa omavalitsuste liidu tegevdirektori kohusetäitja ja arendusspetsialist Hardi Murula tõdeb, et kuigi riik ja omavalitsused püüavad panustada siinse ettevõtluse hoogustamisesse ja elukeskkonna parandamisesse ning selle heaks on võimalik veel palju ära teha, on siiski üleüldise suuremate linnade tõmbe vastu keeruline hakata. Sellest tulenevalt on mõistlik ja säästlik ka tuleviku arenguplaanide ja investeeringute tegemisel elanikkonna pideva vähenemisega arvestada. Aga samas kasutada maksimaalselt ära neid võimalusi, mis tulenevad sellest, et meid on siin Eesti kontekstis ikkagi veel päris palju.
135 000 elanikuga on Ida-Viru jätkuvalt üks Eesti suuremaid maakondi, jäädes maha vaid Harjumaast, kus elab juba ligemale pool Eestist, ja Tartumaast, kus on veidi üle 150 000 elaniku. Ida-Virumaal elab praegu inimesi peaaegu sama palju kui näiteks Valgamaal, Läänemaal, Jõgevamaal, Hiiumaal ja Põlvamaal kokku.