:format(webp)/nginx/o/2020/01/08/12858754t1h1493.jpg)
Tänases lehes kirjutame sellest, et Kohtla-Järve Järve kooli hoonele tehtud ehitusaudit hindab maja olukorda viletsaks ja isegi ohtlikuks. Initsiatiiv sellise ekspertiisi tegemiseks tuli kooli juhtkonnalt, kellel on nüüd lauale panna väga konkreetne asjatundjate kinnitus, et hoone vajab tervikuna korrastamist.
Aga ega Järve kool ole ainus, mis Kohtla-Järvel remondi järele karjub. Samamoodi viletsas seisus on Tammiku ja Ahtme põhikool ning Maleva kool. Kohtla-Järve pole meie maakonnas ainus omavalitsus, kus nõukogude ajast pärit kooliseinte vahel tuleb tagada tänapäevane kooliharidus. Narva linnas pole olukord sugugi parem, ka Kiviõli vene põhikooli olukord on nutune.
Maakonnakeskus Jõhvi on suutnud oma koolimajade uuendamisega ehk kõige kaugemale jõuda. Sinna rajati maakonna esimene uus riigigümnaasium ning seejärel renoveeriti põhjalikult vene põhikool. Eestikeelse põhikooli uue maja ehituse ettevalmistus käib.
Riik haaras juba mitu aastat tagasi koolivõrgu korrastamisel initsiatiivi, hakates rajama suurematesse keskustesse riigigümnaasiume. See eeldab kokkuleppeid omavalitsustega ning justkui präänikuna on omavalitsused saanud vastutasuks renoveerida riigi toel ka mõne munitsipaalkooli: nii on olnud Jõhvis, aga tuleb ka Kohtla-Järvel, kus Kesklinna põhikool saab täiesti uue hoone. Nii saab olema ka Narvas sealse riigigümnaasiumi valmimisega.
Kuid mis saab ülejäänud lagunevate koolimajadega? Ilmselt peab riik ikkagi sekkuma. On ju häbilugu, kui Euroopa parimat haridust antakse koolides, mis pole 50 aastat remonti näinud.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)