Erik Gamzejev: Kiviõlis juhtunu peaks tooma kohalikku poliitikasse uusi inimesi

Erik Gamzejev, ajalehe Põhjarannik peatoimetaja

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Lüganuse rahva juba üle kuu aja kestnud võitlus armastatud koolijuhi Heidi Uustalu eest toob loodetavasti nii seal kui ka teistes linnades ja valdades kohalikku poliitikasse rohkem aktiivseid inimesi, kes seni on pidanud paremaks sellest kõrvale hoida.

Üsna paljude tegusate inimeste seas on levinud hoiak, et poliitikaga pole mõtet ennast siduda ja see neid ei puuduta. Kiviõli 1. keskkooli direktori vallandamise lugu on üks paljudest näidest, mis kinnitab, et tegelikult nii ei ole. 

Heidi Uustaluga toimunu puhul kerkib esile ka küsimus, milline on ametite poolest see inimeste ring, kes sobivad või ei sobi volikogudes kohalike küsimuste üle otsustama. Selgelt läbinähtav oli, et Lüganuse vallavõimude ebalojaalsuse etteheide Kiviõli koolijuhile ei seisne niivõrd selles, et mõned Reformierakonda toetavad noored koolis ühe koosoleku korraldasid, vaid et Uustalu on volikogus praeguste vallavõimudega opositsioonis ja võib neid umbusaldada. 

Siit tuleneb, et kohaliku kooli juht võib küll volikogus olla, aga ainult sel juhul, kuid ta on nii-öelda oma paadis. Ida-Virumaalt, aga mujaltki leiab sellise hoiaku kohta näiteid ohtralt. Näiteks suurem osa Kohtla-Järve ja Narva koolide ja lasteaedade juhtidest on kandideerinud volikogusse võimule saanud Keskerakonna nimekirjas. Sel juhul peetakse seda mureks kohaliku elu arengu pärast, aga  kui koolidirektor on vastasleeris, siis sajavad ta kaela süüdistused politikaanluses, poliitika kooli toomises ja muudes säärastes pattudes. Avalikult ühe erakonna vaadete eest seismine peaks olema kindlasti parem ja ausam kui varjatud sundparteistamine.  

Kui suur hulk pädevaid inimesi ei üritagi kohalikku volikogusse kandideerida, siis seda kergem on kohalikku võimu oma käpa alla saada väikestel klannidel.  

Et tappa populaarsete koolijuhtide seas himu tekitada kohalikele valitsejatele poliitilist konkurentsi, võetaksegi ette nende näidishukkamisi. Kohtla-Järve võimud tõrjusid sel moel ametist koolipere ja lastevanemate vastuseisust hoolimata Järve gümnaasiumi direktori Sirje Jõemaa. Lüganusel tehti nüüd sama Kiviõli 1. keskkooli direktoriga. Kuid vallavõimud ei osanud ette näha, et seekord osutub kogukonna vastuhakk nii suureks ja nad satuvad Eesti avalikkuse sedavõrd tugeva meelepaha alla. 

Kiviõli koolijuhi lugu ei ole veel lõplikku lahendust leidnud. Kuid tänu sellele tärganud inimeste aktiivsus võiks tuua kohalikku poliitikasse rohkem inimesi. Seni on osa linnade ja valdade valitsemises kasutatud jultunult tehnikat, kus suurem osa võimuliidu saadikutest on seotud munitsipaalsete hüvedega. Sel juhul ei esita nad enamasti liigseid küsimusi ja käituvad võimuladvikule kuulekalt. Avalikku arutelu ei toimu, nurka surutud opositsioonil ei jääd muud üle kui esitada arupärimisi ja umbusaldusavaldusi, mis vilja ei kanna. 

Sellise valitsemisstiili juures jääb kohalike küsimuste otsustamisest kõrvale suur hulk kohalikke aktiivseid ja tarku inimesi. Nõnda kujuneb ka otsuste kvaliteet, mis mõjutab nende linnade ja valdade arengut, elukeskkonda, ettevõtlusaktiivsust, kinnisvara hinda ehk lühidalt öeldes seda, kas inimesed tahavad seal elada või pigem sealt põgeneda. 

Eelmise aasta jooksul vähenes Ida-Virumaa elanike arv ligemale viie tuhande võrra ehk 3,5 protsenti. See peaks olema väga tugev ohusignaal praegustele kohalike omavalitsuste juhtidele, aga ka nende piirkondade aktiivsetele inimestele, kes tahaksid olukorda muuta, kuid on seni kohalike otsuste tegemisest kõrvale jäänud. 

Seadus ei luba kohaliku volikogu töös osaleda väga väikesel isikute ringil. Hoopis suurem hulk inimesi jääb kõrvale kirjutamata tavade või hoiakute tõttu. Kui suur hulk pädevaid inimesi ei üritagi kohalikku volikogusse kandideerida, siis seda kergem on kohalikku võimu oma käpa alla saada väikestel klannidel.  

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles