Kirill Kõpp hämab, linnavalitsus kordab Solovjovi kaasuses kasutatud taktikat

Janek Pahka, jurist, kodanikuaktivist Foto: Erakogu

Olgu kohe alguses mainitud, et loo autor toetab igati erisuguseid projekte ja tegevusi, mis aitavad noortel kasvada täisväärtuslikeks inimesteks.

Huvitegevuse ja -hariduse arendamine ning elluviimine peaks olema nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse suuremaid prioriteete. Seetõttu kutsutigi ellu omavalitsustele makstavate riiklike lisatoetuste süsteem, mille eesmärk on parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele senisest mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Samas on lisatoetuse kasutamise osas peamine otsustusõigus kohalikul omavalitsusel, arvestades toetuse eesmärgi ja seaduse nõuetega.

Ka Kohtla-Järve linn on mainitud võimalust kasutanud ning iseenesest peaksime selle üle uhked olema, kuid seda juhul, kui toetuste andmisega asjad selged ja läbipaistvad oleksid. Praktika aga näitab, et Kohtla-Järve linnas kõik korras ei ole. Nimelt on teada, et 2018. aastal rahastati MTÜd Rahva Liikumine, mille juhatuse esimees on Kirill Kõpp (endine Kazakov), projekti "Järve linnaosa noortetuba" kogusummas 21 722 eurot.

Tegelikult paistab sedasi, et rahakasutus ei olnud abikõlblik ja linnavalitsus on vanade harjumuste ohver.

Kahjuks on praeguseks mitmeid viiteid, et eraldatud raha kasutati mittesihtotstarbeliselt, või kui rääkida projektide keeles, siis ei olnud läbiviidud tegevused abikõlblikud. Huvipakkuvaks võib pidada ka asjaolu, et järelevalve rolli täitma pidanud linnavalitsus ei ole siiani mingeid otsustavaid samme teinud.

Linn on kehtestanud huvihariduse ja huvitegevuse toetuse andmise korra, mis sõnastab nii eesmärgid kui ka toetuse andmise protsessi. Nimetatud korra kohaselt kontrollib esitatud taotlusi linnavalitsuse sotsiaalteenistus, kes jälgib, et ei esineks välistavaid asjaolusid, ning hindab ka sisu, kas esitatava projekti eesmärgid ning läbiviidavad tegevused on ikka noorsootöö ja huvihariduse aluspõhimõtetega vastavuses. Pärast kõikide asjaolude kontrollimist edastab sotsiaalteenistus need finantsteenistusele eelnõu ettevalmistamiseks ja koostamiseks. Seega vastutab kogu sisupoole eest linnavalitsuse sotsiaalteenistus, ülejäänu on juba tehniline töö: eelnõu koostamine ja linnavalitsuse otsus.

Siinkohal võib lugejale huvi pakkuda üks kõnekas detail. Nimelt töötab sellessamas sotsiaalteenistuses peaspetsialistina Kirill Kõpu elukaaslane Aljona Kazakova. Kodudes võib ju sallida olukorda, kus naine teeb mehe ettepanekute kohta lõplikke otsuseid, aga riigi ja omavalitsuse vaates ei ole see lubatud. See mitte ei paista, vaid on ka sisu poolest vale. Selge huvide konflikt. Võib-olla just sellest asjaolust tulenevalt ei nähtud Kõpu osas välistavaid asjaolusid. Kehtestatud korra kohaselt ei rahuldata taotlust, kui taotlejal on maksuvõlad või võlad linnavalitsuse ees. Avalike andmete kohaselt on MTÜ-l Rahva Liikumine võlad Kesklinna tõlkekeskuse ees (olid ka taotluse esitamise hetkel).  

Loo autori arvamust huvide konfliktis ning Aljona Kazakova otsest seost elukaaslase projektiga kinnitab veel üks markantne asjaolu. Nimelt saatis sotsiaalteenistus 2018. aasta 2. aprillil Kõpule järelepärimise planeeritavate töötasude kohta ning sai sellele sisuliselt kohe ka vastuse. Ja nüüd olge tähelepanelikud. Vastuskirja metaandmed näitavad selgelt, et selle vastuse (kättesaadav avalikult linnavalitsuse dokumendiregistris) on koostanud Aljona Kazakova oma tööarvutis! Ehk siis ühe käega kirjutan päringu ja teise käega vastan.

Kohe algusest peale tekitas linnavalitsuse poolt raha eraldamine paljudes kahtlusi, kas sellise taustaga MTÜ-le raha eraldamine oli õigustatud, ning küsimusi, miks ei ole linnavalitsus oma kontrollikohustust täitnud.

Vastus kõigele tuli 2019. aasta 3. mail, kui MTÜ-le Rahva Liikumine saadeti linnapea Ljudmila Jantšenko allkirjaga kiri, milles linnavalitsus tegi Kõpule ettepanekud: a) kanda kümne (10) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse osa summas 771,20 eurot (remondimaterjalide ostmine) linnavalitsuse arveldusarvele, b) kanda kümne (10) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetuse osa summas 796,71 eurot (majapidamiskaup ruumide hoolduseks) linnavalitsuse arveldusarvele, c) võimaldada ostetud toetuse raha arvelt inventari ja mööbli inventeerimine. Vastasel juhul kanda kümne (10) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist inventari ja mööbli ostmiseks kasutatud toetuse osa summas 5981,94 eurot linnavalitsuse arveldusarvele, d) esitada töötasukulude dokumendid kokku summas 13 809,95 eurot (11 087,95 eurot ja 2722 eurot). Vastasel juhul kanda kümne (10) tööpäeva jooksul pärast ettepaneku saamist töötasukuludeks kasutatud toetuse osa summas 13 809,95 eurot (esitatud lõpparuandega) linnavalitsuse arveldusarvele.

Loomulikult ei ole Kõpp praeguseks mittesihtotstarbeliselt kasutatud toetust tagasi maksnud ega ka esitanud lisaandmeid ja taganud ligipääsu inventarile. Miks? Oleks ju viisakas arvata, et tegusal nooraktivistil Kõpul ei olnud oma teiste oluliste tegemiste kõrvalt aega selliste pisiasjadega tegelemiseks, aga... Tegelikult paistab sedasi, et rahakasutus ei ole olnud abikõlblik ja linnavalitsus on vanade harjumuste ohver, sest huvitaval kombel pole linnavalitsus üheksa kuu möödudes alates oma ettepanekute tegemisest alustanud raha sissenõudmist Kõpult kohtu kaudu. Kas kõik kordub nii nagu korruptsioonikuritegudes süüdi mõistetud ja linnale kahju tekitanud Jevgeni Solovjovi puhulgi, et põhjendatud nõue on, aga sisse nõudma seda ei hakata?  

Samuti on huvitav, et linnavalitsuse ametnikke ei teinud toetuse väljastamise otsustamise juures murelikuks Kirill Kõpu varasemad ettevõtmised. Aastaid tagasi lubas noormees suure ja kõlava häälega Vana-Ahtme elanikele püstitada toidukioski, kuna olemasolev kauplus suleti. Kahjuks lubaduseks see jäigi, nii nagu ka kauplusauto, mida Kõpp alternatiivina lubas. Muidu aktiivne ja tubli poiss, aga välja ei tule midagi. Selle toidukaubanduse juures on veel üks detail. Nimelt tehti MTÜ Rahva Liikumine kontole annetusi Vana-Ahtme toidukioski tarbeks, raha aga haihtus nagu lillelõhn tuuleiiliga, nagu see tühjalt seisnud kioskki sellest linnaosast. Kas annetajad ei peaks mitte huvi tundma, millele nende annetatud raha siiski kulutati?  

Kõpp ise on asunud oma tegevusele/tegevusetusele sotsiaameedias õigustust ja tuge otsima, süüdistades ning solvates kõiki, kes vähegi on tema kelmitamistele ja hämamistele tähelepanu juhtinud. Ennast ohvri rolli seades püüab Kõpp saada kaastunnet linnaelanikelt, selle asemel et võtta kätte ja oma asjad korda ajada või siis ausalt tunnistada, et ta on valesti käitunud.

Kokkuvõtvalt: üle 21 000 euro maksumaksjate raha on kulutatud teadmata kuidas ja kuhu. Oma olemuselt võis tegu olla ju ülla teoga, kuid kõike seda tehti ebaausa mänguga. Raha kasutamine peab olema läbipaistev ja kontrollitav. Lisaks peavad igal tegevusel olema eesmärk ja sisu. Täna teame, et projekti sisu ja vastavust kontrollis Kõpu elukaaslane, samamoodi koostas viimane oma tööandjale vastuskirju ning tänini ei ole Kõpp mittesihtotstarbeliselt kulutatud maksumaksja raha tagastanud. Kas linnaelanikud peaksid seda aktsepteerima? Kas on projekte ja toetusi, mis analoogset rada pidi on läinud ning elanud? Mida tegelikult oleks saanud selle 21 000 euroga teha? Küsimusi on rohkem kui vastuseid.