:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/02/14/12941476t1h0f89.jpg)
Kuigi Eesti Energia juhid eeldasid, et pärast mullu toimunud ligemale tuhande töökoha kaotamist Ida-Virumaal ei ole sel aastal enam uusi koondamisi oodata, on tegelikkus kujunenud siiski arvatust märksa hullemaks.
JUHTKIRI Valitsus on olnud Ida-Viru küsimustes saamatult ükskõikne
Tänavusel soojal ja veerohkel talvel, mil Euroopa Liidu regulatsioonidest mõjutatud CO2 kvootide hinnad püsivad endiselt kõrgel, on põlevkivielektrijaamade võimalused turule pääseda olnud eriti ahtad. Sel nädalal tuli kahjumi ärahoidmiseks seisma panna isegi kõige moodsam ja efektiivsem, üle 600 miljoni euro maksma läinud Auvere elektrijaam.
Kui põlevkivist elektri tootmine on täielikult seiskunud ja valitsusel ei jätku otsustavust toetada uue õlitehase rajamist olukorras, kus õlitootmine on kasumlik, on oht, et põlevkivi kaevandamine tõmbub veelgi rohkem kokku. See tähendaks Ida-Virumaa jaoks järjekordset suurkoondamist ajal, mil veel eelmisest lainest toibuda pole jõutud.
Eeloleva nädala neljapäeval tulevad Kohtla-Järvele Virumaa kolledžisse Ida-Virumaa tulevikust rääkima peaministripartei Keskerakonna juhtfiguurid, teiste seas ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik, endine majandus- ja taristuminister Kadri Simson, praegune majandusminister Taavi Aas ning riigihalduse minister Jaak Aab.
Loodetavasti toovad nad seekord avalikkuse ette ka oma konkreetse plaani, kuidas riik toetab Ida-Virumaa arengut ja korvab niinimetatud tööstuspöördega kaasneva kahju. Kui selle protsessi negatiivsed mõjud on ilmnenud juba pikema aja jooksul, pole ei valitsuserakonnad ega ka opositsioon siiani ühtegi positiivse ja võimalikult kiire mõjuga plaani teha suutnud, rääkimata selle elluviimisest.
Simson, Aas ja Aab võiksid arvestada, et õõnsatest loosungitest pole mingit abi, neid ei usu siin keegi ning kui nad üksnes sellega kavatsevad välja tulla, siis saavad neile osaks vaid pahameel ja põlastus.