Minister Kaimar Karu ettepanekud Ida-Virumaa ettevõtluse valdkonna toetamiseks

Väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu. Foto: objektiiv.ee

Väliskaubanduse- ja infotehnoloogiaminister Kaimar Karu koostas sel nädalal kirja tegevustest Ida-Virumaa arengu kiirendamisel. Põhjarannik avaldab kokkuvõtvalt tema ettepanekud ettevõtluse valdkonnas.

* Pangandussektori regulatsioon rahapesuvastaste meetmete rakendamise tõttu piirab kohalike ettevõtete ekspordivõimalusi ja uute investeeringute kaasamist piirkonda. Praegu on oluliselt raskendatud välisinvestorite toomine Eestisse ja kohalikel eksportööridel oma tegevuse jätkamine. Kontrollimata andmetel on tuhandetel ettevõtetel arvelduskontod pankades suletud või jäetud avamata.

* Ettevõtluse tugistruktuuri tegevuste toetamine suuremas mahus, et tagada vajalik valmisolek struktuursete muudatuste elluviimiseks maakonnas.

* Viru filmifondi stuudiovõimekuse loomine, kus filmifond rahastab filmide tootmist Ida-Virus. Eesmärk on luua stuudiovõimekus, mis aitaks tuua rohkem filmitegevusi maakonda ja looks turu teenusepakkujatele. Stuudio suurus on esimeste hinnangute kohaselt vähemalt 10 000 ruutmeetrit ja maksumus hinnanguliselt 20 miljonit eurot, millele lisandub opereerimiskulu: turundus, haldus jms.

* Uute tööstusalade arendamine ja olemasolevate tööstusalade laiendamine: lisakulud infrastruktuuri rajamiseks uutele tööstusaladele vastavalt projektide eelarvetele (näiteks Narva tööstuspargi kolmanda etapi  (2022-2023) arendamise eelarve on 4,5 miljonit eurot ja Jõhvi äripargi laienduse teise etapi maksumus 2,1 miljonit eurot ja transiitparkla ehitus 1,4 miljonit eurot).

* Auvere agropark on Auvere elektrijaama lähedale pealt kaevandatud aladele kavandatav põllumajanduse ja energeetika suunitlusega tööstuspark, kus luuakse võimalused köögiviljakasvatuse, kalakasvatuse, linnukasvatuse, taastuvenergia (päikesepaneelid, madalad tuulikud) valdkonna arendamiseks. Ala suurus on umbes 1500 ha ja esimese etapi suurusega 500 ha investeerimisvajadus infrastruktuuri väljaarendamiseks on umbes viis miljonit eurot.

* Sillamäe reisiterminali ja ka ro-ro-laevade teenindamise (sihtsadamad Soomes Kotka või Loviisa) tarvis uue sadamakai ehitamine. Sadamaomanik on avalike andmete kohaselt huvitatud riigipoolsest kaasrahastusest kai ehituse kulude katmiseks umbes 12 miljoni euro ulatuses. 

* CO2 ehk süsihappegaasi sidumise tehase rajamine Auveresse. Investeeringu hinnanguline suurus on 200 miljonit eurot, ajakava vajab täpsustamist. 

* Põlevkiviõli väärindamine ehk põlevkiviõli rafineerimistehase rajamine. Investeeringu hinnanguline suurus on 600 miljonit eurot, ajakava vajab täpsustamist.

* Vesinikutehase rajamine. Investeeringu hinnanguline suurus on 200 miljonit eurot, ajakava vajab täpsustamist.