:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2020/03/09/12998992t1he791.jpg)
Vaadates, mis toimub maailmas koroonaviiruse leviku tõttu, võib tunduda, et paanikavint on üle keeratud. Muidugi on tegemist uue haigusega, millest väga palju veel teada pole, rääkimata sellevastasest vaktsiinist või ravist.
JUHTKIRI Paanikata, kuid ettevaatusega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paanika võib tunduda liigne ka mõeldes aastaid tagasi maailma üllatanud linnu- või seagripist, mis samuti palju segadust külvasid, kuid on nüüdseks ammugi unustuse hõlma vajunud.
Aga selle viiruse leviku mõju on olnud võrreldamatu ühegi eelmise rahvusvahelise haiguspuhanguga ja selle pidurdusjõud majandusele on olnud suisa ehmatav, arvestades, et see võib veelgi tugevneda.
Meie siin Eestis, mis asub ju ikkagi päris kaugel suurematest viirusekolletest, nagu Hiina või Itaalia, võiksime end justkui turvaliselt tunda ning meile võib viirusepuhanguga kaasnev tunduda eriti pentsik. Aga selliste juhtumite puhul pole tänapäeval vahemaad olulised, kuna inimesed on väga liikuvad ja ka Eesti elanikud reisivad aina rohkem. Kuigi jah, vahetute naabrite juures toimuv on viiruse leviku seisukohalt meile kõige suurema mõjuga.
Kõike toimuvat silmas pidades on mõistlik, et riik on erilise tähelepanu alla võtnud lasteaiad ja koolid, mis on ju ühed suuremad inimeste regulaarsed kogunemiskohad. Aga küllap pole see veel kõik ning kõiksugu soovitusi ja piiranguid võib hakata tulema veelgi, sõltuvalt sellest, kuidas viiruserisk meie maal areneb.