Anvar Samost: kui palju meie vabadustest aasta pärast alles on? (11)

Anvar Samost
Copy
Anvar Samost, ajakirjanik
Anvar Samost, ajakirjanik Foto: ERR

Ligi 10 aastat elasime maailmas, mis polnud küll täiuslik, kuid paljudele vähemalt tundus, et kõik on ette ennustatav ja stabiilne − nüüd see muutub.

Mul on kõhe tunne kahe asja pärast. Ei, ma ei karda koroonaviirusesse nakatuda. Eesti tervishoid on ilmselt parem kui mõneski teises Euroopa riigis. Aga ma kardan laiemaid muutusi, mida koroonaviirusega võitlemine kaasa toob.

Esiteks on väga vilets majanduse väljavaade. Alates suurest finantskriisist turgude ja tarbimise ülesubimiseks rahatrükiga täis puhutud õhupall otsis juba tükk aega orki, mille külge katki plaksatada. Nüüd on see ork palliga kohtunud ja küsimus on ainult selles, kui kiiresti õhk tekkinud august väljub.

Ma kardan laiemaid muutusi, mida koroonaviirusega võitlemine kaasa toob.

USA ja Euroopa vahel reisiliikluse katkestamine ei ole mingi ajutine nali. Samuti ei ole keegi kunagi kogenud, mis juhtub, kui Euroopa suuruselt kolmas majandus lihtsalt ühel hetkel seisma pannakse ning ülejäänud tõmbavad maha peaaegu kogu inimeste riikidevahelise liikumise. Juba üksi nende muutuste majanduslik mõju on hoomamatu.

Ei oskagi öelda, kas erinevalt 2009. aastast on see õnn või õnnetus, et Eestil pole oma raha ja kõik, mis nende riskidega seotud, on meil jagatud ja ühine kogu suure ja eripalgelise eurotsooniga. Igal kriisil on plussid ja miinused, aga enne kui kõik möödas on, me ei tea, kus nad on.

Euroopa Keskpanga vastust turgude kukkumisele me neljapäeval juba nägime: raha majandusse veel juurde, palju juurde. Polnud üllatav ja üllatav oleks pigem, kui see midagi annaks peale veidi laugema kriisi. Ei imestaks, kui Frankfurdi keskpankurid otsustaksid ühel hetkel vahendajaid vahele jättes lihtsalt iga eurotsooni inimese arvele tuhandeid eurosid puhast cash'i kanda.

Selguseta on seegi, mida USA majanduse pöördumine ajaloo ühest kõige tugevamast seisust täielikku ebakindlusesse tähendab vaba maailma juhtriigi poliitikale. Presidendivalimised on ukse ees, kui vaid ühte asja mainida.

Ei oska kindlalt ennustada muud, kui pärast torme leiab maailma majandus uue tasakaalu. Olen näinud mitut suurt kriisi ja Eesti inimesed on alati hakkama saanud.

Palju hämaram on väljavaade teise mure puhul. Riik võtab kriisiga võideldes tükkhaaval, aga laia avaliku toetusega kiiresti sisse senisest palju olulisema rolli kõikvõimalike piirangute, käskude ja keeldude kehtestamisel. Nende tagasipööramine on palju aeglasem ja sageli ka võimatu.

Piisab, kui vaadata Hiina näidet. Euroopa on Hiinast kaugel, kuid paljus on tehnoloogiaosava totalitaarse režiimi edu ahvatlev.

Juba enne kui koroonaviirus Hiinast välja jõudis ja veidi pärast seda, kui Hiina kompartei otsustas tunnistada, et tegemist on suure ohuga, hakkas sealt välja imbuma infot meetodite kohta, mida võimud kasutavad.

Võimalik viirusekandjate tuvastamine ja karantiini panek on totaalse jälgimise, massiivse andmetöötluse võimekuse ja iga inimese taskus oleva kontrollitud sisu ja andmesidega telefoni abil masendavalt lihtne ja tulemuslik. On sekundi pealt teada, kes ja kui kauaks sisenes liinibussi peatuses x, kus teadaolevalt viibis ka nakatunu. Kaamera tänavanurgal fikseeris, kustkaudu inimene koju läks.

Hiljem sai iga karantiinipiirkonnas viibiv hiinlane oma telefoni äpi, mis tsentraalselt omistas talle muutuva värvikoodi, mis omakorda määras ära tema liikumisvabaduse.

Paljud Hiinas asuvad välismaised vaatlejad on kindlad, et niisuguste piirangutega saab Hiina viirusepuhangu peagi maha surutud. Selle märgina käis tõve epitsentris nädala alguses president Xi Jinping, kes ilmselgelt teeb samme kriisi kasutamiseks oma ainuvõimu kindlustamisel. Aga edu leiab järgijaid.

Nii nagu pole ükski Eesti valitsus tagasi keeranud kümne aasta eest finantskriisi ajal kahe protsendipunkti võrra kiirkorras tõstetud käibemaksu (pidi olema ajutine), võime kardetavasti näha, et Euroopas ja mujal läänemaailmas tehtavad väikesed vabaduste kärped jäävad püsima. Seepärast mõelge iga kord, enne kui vabade kodanikena nõuate, et midagi kohe piirataks.

Kommentaarid (11)
Copy
Tagasi üles