Kui tekib viirusekahtlus, siis sööge... kurgurohtu

Alo Abel, patsient Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Eelmise teisipäeva hommikul ärkasin nohuga, hääl oli samuti ära. Köha polnud, palavikku polnud, pole tänaseni. Nohu kadus ka pärastlõunaks, hääl kähiseb siiani. Otsustasin siiski helistada perearstile. Äkki olen nakatunud? Olin koos viibinud inimesega, kes oli koos viibinud inimesega, kellel tuvastati koroonaviirus.

Telefon on kinni. Järgneva kahe tunni jooksul ikka kinni või võetakse hargilt ja pannakse kohe tagasi. Siis otsustasin kasutada värskelt välja reklaamitud võimalust avada endale ise haigusleht ja kontakteeruda perearstiga portaali digilugu.ee kaudu. Pärastlõunal kõne tundmatult numbrilt. Võtan vastu ja kuulan perearsti. Sõim ja süüdistus, miks ma avasin endale haiguslehe, alust ju pole. Mul puuduvat kokkupuude koroonaviiruse kandjatega. Pealegi ei lubavat haigekassa üldse niimoodi teha.

Anti korraldus minna omal jalal apteeki teles reklaamitavaid käsimüügiravimeid ostma... Quixx ja Decatylen. Retsepte ei kirjutata.

Haiguslehe avamiseks pole alust, patsient polikliinikusse tulla ei tohi ja kuhugi mingeid analüüse andma või läbivaatusele samuti mitte. Alguses eesti ja siis vene keeles (ütlesin perearstile, et mina ei saa tema eestikeelsest jutust midagi aru, ja palusin ise tal rääkida vene keeles). Lisaks anti korraldus minna omal jalal apteeki teles reklaamitavaid käsimüügiravimeid ostma... Quixx ja Decatylen. Retsepte ei kirjutata.

Kui ütlesin, et mul apteeki minemiseks maski pole, soovitati mul see endale ise õmmelda! Viirusetestidest isegi ei räägitud... Ja mina ei julgenud küsidagi... Mõtlesin pikalt järele, kuidas perearst telefoni teel diagnoosi paneb. Äkki on käinud selgeltnägemise kursustel? Või mõnel muul koolitusel? Või on minu liikumisteekond ja kokkupuuted teiste inimestega riigile kõik teada?

Otsustasin, et järgmisel hommikul vaatan peeglisse ning panen siis endale ise lõpliku diagnoosi ja koostan edasise raviplaani. Tegelikult piisaks vist telerist suvalise ravimireklaami vaatamisest ja selles reklaamitava ostmisest. Minu perearst on varemgi pakkunud ainult teleris reklaamitavaid ravimeid, ju ta siis vaatab ise ka telerit ja selle järgi otsustab, mis on moes... Vandenõuteooriat, mille järgi perearst teenib protsenti apteegis müüdavate tema soovitatud toidulisandite ja käsimüügiravimite pealt, ei hakka parem meenutamagi...

Sama päeva õhtul sain vastuse oma kõne järel perearstikeskusesse saadetud kirjale, vastajaks Järve tervisekeskuse juhatuse liige, kes oma kirjas teatas, et "Enamus viirushaigustest (sh ka käesolev koroonaviirus) on iseparanevad, raviks kasutatakse käsimüügiravimeid". Oma murele maski puudumise pärast sain vastuseks: "Maske kahjuks ei piisa ja isetehtud kaitsevahendid on ka lahendus, kui vaja näiteks apteeki minna. Võib nina ja suu kaitsta ka salliga, mida kodus hästi pesta, või ühekordse rätikuga, peale kasutamist visata ära."

Istusin kodus ning mõtlesin, millisesse poodi minna siis siidisalli ostma või kes võiks seda mulle laenata, kuid jõudsin arusaamisele, et see ongi ametnike või riigi teadlik poliitika ja mina üksikisikuna siin midagi ei muuda. Ilmselt pole mina ainuke, keda riiki esindav perearst niimoodi juhendab. Eesmärk ongi suretada välja pööbel ja pärast presenteerida ennast kui rahva päästnud kangelast (prognoositav suremise protsent on ju ainult 3, ellujäänud 97% tulevad pärast riigikogu/omavalitsust valima). Valimised on ju varsti tulemas ja ega taevast allalangenud kriisi saa ju ära kasutamata jätta. Keskerakonna toetus juba kasvab... Terviseametnike ja kiikuvate ministrite viimased sõnavõtud ainult kinnitavad seda versiooni. Seega on viirusesse nakatumine ja epideemia levimine massidesse paratamatu. Ajalooliselt on sellistel puhkudel kõige kulutõhusamaks olukorra lahenduseks olnud omakasupüüdlike ametnike, korruptantide ning muude süüdlaste puhul variant "peldiku taha ja kuul pähe".

Aga niikaua, kui otsustajatel ei jätku selleks mune või padruneid, on mulle jäänud ainsaks valikuks võimaliku viiruse läbipõdemine esimeste hulgas.

Siis on olemas võimalus saada ravi või pääseda haiglasse hingamisaparaadi alla või halvemal juhul saada siiski inimväärselt kirstus ja nimega hauda maetud.

Alo Abel

Sünd 08.02.1970. Surn XX.XX.2020?