Aleksei Naumkin: huvihariduse elujõulisus tuleb tagada ka pärast eriolukorda

Jõhvi abivallavanem Aleksei Naumkin. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Sarnaselt koroonaviirusega toimub info levitamine tänapäeval viirusetaoliselt − kiiresti ja kaootiliselt −, haarates kaasa kuulujutte, kontekstist välja rebitud sõnu ning − mis seal salata − järgmisel aastal toimuvate kohalike omavalitsuse valimiste valguses poliitilist agitatsiooni. Leian, et sotsiaal- ja haridusvaldkonna abivallavanemana pean veel kord lahti seletama mõningad otsused, mis on vastu võetud eriolukorra ajal.

Sel nädalal saadame teele aprillikuu arved Jõhvi huvikoolide ning huviringide osalus- ja õppetasudega. Jõhvi vallavalitsus leidis, et huvihariduse ja -tegevuse elujõulisus tuleb tagada ka pärast eriolukorra lõppemist, paludes Jõhvi muusikakooli ning Jõhvi kunstikooli lastevanematel jätkata osalus-/õppetasu maksmist täies ulatuses.

Jõhvi spordikooli ning Jõhvi kultuuri- ja huvikeskuse tasu vähendatakse 50 protsendi võrra. Miks just niimoodi? Kindlasti mitte sellepärast, et mõningad isikud ning organisatsioonid avaldasid mingit müstilist survet vallavalitsusele. Otsuse langetamisel lähtuti soovist olemasolevate võimaluste piires abistada meie inimesi.

Hetkeseisuga on kõige rohkem õpilasi Jõhvi spordikoolis ning kultuuri- ja huvikeskuse ringides, mistõttu pakutav soodustus jõuab paljudeni. Jõhvi spordikooli treenerid on oma võimaluste piires jätkanud õppurite juhendamist kaugõppe vormis. Samas on see tegevuse eripära tõttu teiste koolidega võrreldes küllaltki raskesti elluviidav. Kaugõpe nõuab suuri pingutusi ka muusika- ja kunstikooli õpetajatelt ning selle eest olen ma neile väga tänulik.

Tulles õppetasu maksmise teema juurde tagasi, kutsun lastevanemaid üles, et nad jätkaksid teenuse eest tasumist ka eriolukorras, sest see aitab tagada teenuse elujõulisuse ka eriolukorra järel. Loomulikult on igaühel õigus esitada vastuväide ning nõuda õppetasu ümberarvestust. Palun teil enne selle sammu tegemist tõsiselt mõelda ning kaaluda, kas pere tõepoolest ei saa tasumisega hakkama või on asi lihtsalt põhimõtteline.

Samas toetame endiselt neid, kellel on raske, võimaldades soodustust madalapalgalistele, lasterikastele, töötutele jne. Mistõttu palungi nendel lastevanematel, kelle pere eelarvele ei ole mõnekümne euro tasumine kuus määrav, mõelda tõsiselt sellele, et meie seas on peresid, kus lapsed elavad vanavanema juures ja ainuke sissetulek, millega saab selline laps arvestada, on vanavanema pension.

Äärmiselt küüniline on sellises situatsioon taotleda enda vabastamist huvikoolide ja õppetasude maksmisest, teades, et selle tasu arvelt on vallal võimalik toetada just neid peresid, kes seda mõndakümmend eurot ka tegelikkuses selles kuus vajaksid. Mõelge palun sellele, enne kui asjakohase pöördumise teete.

Samamoodi toimib ka meie riigis kogu sotsiaalsüsteem. Jah, kõrgema sissetulekuga inimeste maksude arvelt ravitakse ja aidatakse neid ühiskonnaliikmeid, kelle sissetulek seda ei võimalda.

Vallavalitsus tuli vastu ka meie mittetulundusühingutele ja spordiklubidele, kes toimetavad huvitegevuse alal, ning me vähendame nende üüritasusid. Kõik varasemal ajal määratud soodustused on alles.

Või võtame iga hinnaga valla ja huvikooli eelarvest selle raha ära ning muudame Jõhvi "depressiivseks väikselinnaks", kus noortel ei jää muud üle kui kaubanduskeskustes koguneda?

Meedias on aeg-ajalt kõlamas üks ja sama soovitus, kuidas praeguses olukorras toime tulla: vähendame ametnike palku ning võtame sealt puudu oleva raha. Just sel aastal sai Jõhvi vallavalitsuse palgafondi vähendatud 50 000 võrra ning see raha läkski muusika- ja kunstikooli õpetajate palga tõstmiseks. Või "peksame" ametnikke lihtsalt sellepärast, et nii on popp ja moodne?

Kas jõhvikas olla on uhke ja hää ning raskel ajal saame kogukonnana seljad kokku panna ja säilitada meie toimiva huviharidussüsteemi? Või toimetame põhimõtte järgi, et tassin tehasest viimase naela, et pursuile midagi ei jääks? Igaühel on võimalus ise sellele küsimusele vastata ning sellele vastavalt toimetada.