Maailma on haaranud kriis. See on raske, traumaatiline muutus nii inimeste kui ühiskonna elus. Aeg-ajalt ongi vaja läbi elada kriisiperioode, et mõista, mis või kes on tegelikult oluline, missugused väärtused kestavad.
Mare Roosileht: teadmised on võim
27. aprill 2020, 23:55
Praegusel keerulisel ajal soovitan põhjalikult kaaluda ja mõelda, mis on need valdkonnad, ilma milleta ühiskond ja majandus hakkama ei saa. Millistes ametites töötajad toodavad kõrget lisandväärtust, aitavad lahendada valdkondlikku tööjõuvajadust ning töötavad "eesliinil".
Kaheldamatult on need meditsiinitöötajad, politsei-, päästetöötajad jpt. Kindlasti töötavad eesliinil ka haridustöötajad. Need on inimesed, kes kõige keerulisemal ajal jätkavad tööd suurema töökoormusega, sealjuures pidevalt juurde õppides. Kutsun üles kõiki, kel on ees ümberõppe või erialavalik, põhjalikult kaaluma, missugune valdkond valida ja seeläbi kujundada oma tulevik.
Haridust ja teadust vajatakse igal ajal, sõltumata riigikorrast, sotsiaalmajanduslikust, kriisi- vm olukorrast. Ilma haritud teadlaste panuseta poleks meil lootustki käesolevast kriisist edukalt välja tulla. Vaid tehnoloogilise kompetentsiga on võimalik luua lisandväärtust.
Koondamiste puhul võiks suurte kogemustega erinevate elukutsete esindajad kaaluda võimalust leida uus amet üld-, kutse- või kõrgharidussüsteemis.
On häid näiteid, kus insener on omandanud lisaks ärinduse, majanduse ja humanitaarteadmisi ning saanud tööstuses tippjuhiks. Samas vastupidiseid näiteid, kus humanitaarvaldkonna spetsialist oleks hiljem õppinud inseneriks, väga palju tuua ei saa. Tänapäeval ja tulevikus loovad ettevõtteid pigem tugevate IT-teadmistega insenerid, kelle koolitamisel on Ida-Virumaal esirinnas Virumaa ja Narva kolledž.
Meie maakonnas on suur vajadus ka õpetajate ja õppejõudude järele. Virumaa kolledži akadeemiline personal on praegu tegemas läbi noorenemiskuuri, kuid veel on mitmeid vabu ametikohti. Koondamiste puhul võiks suurte kogemustega erinevate elukutsete esindajad kaaluda võimalust leida uus amet üld-, kutse- või kõrgharidussüsteemis. Ettevõtluskogemusega töötajad on väga oodatud ning pedagoogilised teadmised ja oskused on võimalik juurde õppida.
Esimest korda on Ida-Virumaal võimalik kõrgkoolidel pakkuda kursusi Euroopa sotsiaalfondi programmi "Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine" toel. Õpe on suunatud uute tehnoloogiate ja digilahenduste kasutuselevõtule erinevates majandussektorites. Pilootprogrammi raames alustab tänavu sügisel 16 kursust Kohtla-Järvel ja 6 Narvas.
Inseneriharidus on hüppelaud, millelt on võimalik teha karjääri nii õpetaja, äri- ja majandusjuhi kui kommunikatsiooni valdkonna eksperdina. Võimalik on siduda end teadusmaailmaga ja panustada uute teadmiste loomisse, sidudes kokku enda ja teiste loometöö ning leiutised. Ehk nagu on öelnud Inglise filosoof Francis Bacon: teadmised on võim.
Arvestades maailmas toimuvaid muudatusi, on väga oluline tagada strateegilisi ressursse riigi sees. Praeguses kriisis näeme, et iga riik vaatab raskustes eeskätt seda, kuidas ise hakkama saada. Elekter on ühiskonna toimivana hoidmisel hädavajalik. Seega energeetiku haridusega inimestel on nii praeguses pandeemias kui tulevikus alternatiivsete energeetiliste lahenduste juhtimisel väga oluline roll.
Ida-Virumaa suuremad tööandjad (NPM Silmet, Viru Keemia Grupp, Enefit Energiatootmine jt) ootavad pikisilmi inseneriharidusega spetsialiste. Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter märgib Põhjaranniku intervjuus "Uus õlitehas on üdini Eesti asi", et hinnanguliselt pakub tehas tööd pärast valmimist umbes 500-600 töötajale. Ehituse ajal lisaks 1000 või enamale töötajale, kellest ligi 700 võiks tulla Eestist. Seega nõudlus kõrgelt haritud inseneride ja muude vajalike spetsialistide järele kasvab järgmise 4 aasta jooksul märkimisväärselt (õlitehas valmib eeldatavasti 2024).
Aristotelese sõnul tark inimene ei tegele mitte sellega, mis mõnus, vaid pühendub ebamugavustest lahtisaamisele. Seda mõtet tänapäeva tuues on mõistlik valida haridus, mis töötab.