/nginx/o/2020/05/15/13103814t1h8e2d.jpg)
"Miks mitte maale õppima?", "Ministri jaburdus ja päris probleem", "Au kolhoosikorrale", "Nostalgia varjutab reaalsustaju" − need on ainult mõned näited vastukaja kohta, mida sai ettepanek kaasata saagikoristustöödele põllumajandussektoris teiste hulgas näiteks ka tudengeid ja abituriente.
Nüüd, mil esimene emotsioonipuhang möödas, on aeg tööjõuga seotud teemadel sisuliselt arutleda. See on hea, et põllumajandus ja toidutootmine kõigi tähelepanu keskpunkti jõudsid.
Koroonakriis on muu hulgas tõmmanud tähelepanu asjaolule, et põllumajanduse, kalanduse ja toidutööstuse tähtsus meie toidulaua katmisel on hindamatu väärtusega. Sektoril on oluline roll ka meie majanduses, andes umbes 4% Eestis loodud lisandväärtusest ja 5% tööhõivest. See tähendab, et põllumajanduses, kalanduses ja toiduainetööstuse ettevõtetes töötas 2019. aastal üle 29 000 inimese. Tehnoloogia meie ümber areneb küll kiiresti, aga inimese vahetu osalemine jääb toidutootmises alati olulisele kohale.
Tarbijatena saame anda oma hinnangu eestimaist eelistades, toetades seeläbi kohalikku ettevõtlust ja elu maal.
Probleemid tööjõuga põllumajandus- ja toiduainesektoris ei ole tekkinud üleöö ning koroonakriisiga seoses. Tööjõupuudus meie sektoris on teemaks olnud aastaid − ühelt poolt on stabiilne majanduskasv aidanud kaasa tööhõive kasvule, teiselt poolt aga tähendab see, et kõikidesse sektoritesse töökäsi ei jagu. See on ka põhjus, miks sektor on viimastel aastatel järjest rohkem välistööjõu poole vaadanud. Samasuguses olukorras on põllumajandussektor ka teistes Euroopa riikides.
Põllumajanduse ja toidutootmise eripära on hooajalisus: seeme tuleb külvata kevadel ja saak tuleb koristada sügisel. Sellel perioodil vajab põllumajandussektor lisakäsi, mistõttu kasutatakse ka rohkem hooajatöölisi kui muudes sektorites. Kuna kohalik elanik eelistab pigem stabiilset ja püsivat töökohta, siis on paratamatu, et hooajatööd tehakse väga suures ulatuses välistööjõu abil. Sõltuvalt sektorist on välistööjõu kasutamine erisugune, olles kõige suurem aianduses (kuni 90%). Eestis töötas eelmisel aastal üle 5000 välistöölisest hooajatöölise ning see number on aasta-aastalt kasvanud.
Koroonakriisi mõju majandusele on ilmselt oluliselt mitmetahulisem, kui me praegu oskame ette näha. Kindlasti on selle mõjusid meie tööturul tunda veel pikka aega. Sel nädalal ületas töötute arv Eestis 50 000 piiri ja see arv tõenäoliselt suureneb. Selge on see, et kõik need inimesed ei ole valmis töötama põllumajanduses, kas ettevalmistusest või töö iseloomust tulenevalt. Samas on ka häid näiteid mitmesugustelt erialadelt inimeste kohta, kes on leidnud tee põllumajandusse ja väärivad selle eest tunnustust.
Mõistes põllumeeste muret, ei peaks me takerduma maailmavaatelistesse vaidlustesse ning kohaliku ja välistööjõu vastandamisse. Selge on see, et vajame nii lühiajalist kui ka pikaajalist plaani − toidutootmine käib looduse ja aastaaegade sammu. Lühiajalise lahenduse oleme praeguseks leidnud: kõigi siin viibivate välistööliste luba Eestis viibida on pikendatud juuli lõpuni. See otsus tehti eriolukorrast lähtuvalt. Tänu sellele, et eestimaalased tublilt piiranguid järgivad, saame hakata tegema ettevalmistusi eriolukorra ja piirangute lõpetamiseks ning olukorrast väljumiseks. Kui eriolukord on juuli lõpuks läbi ja erisugused piirangud leevendatud, siis saame tagasi pöörduda tavaelu reeglite juurde ning taas hakkavad kehtima ka senised reeglid välistööjõule.
Lahendusi, mis lühemas või pikemas perspektiivis põllumehe muret leevendada aitaksid ja mille üle arutleda võiks, on erisuguseid, alustades palgatoetusest ja võimalusest töötada töötuhüvitise saamise ajal teatud perioodi jooksul (nt paar kuud) ilma töötuhüvitise maksmist lõpetamata kuni huvilistele praktilise õppe korraldamiseni põllumajanduse kutseõppeasutustes. Kõigi nende võimalustega praegu ka ühel või teisel moel juba tegeldakse. Lisaks sellele teeme tihedat koostööd töötukassaga, otsides võimalusi, kuidas põllumajandustootjad ja tööotsijad omavahel paremini kokku viia. Samuti otsisid meie inimesed globaalsel häkatonil "The Global Hack" lahendusi, kuidas tagada toidutootmise jätkumine olukorras, kus piirid on suletud.
Kõik need arutelud on kinnitanud, et põhjused, miks praeguses olukorras tööotsija ei jõua põllumajandusse, ei ole seotud üksnes palgaga. Praegune tööotsija ja praegune põlvkond otsib töö puhul järjest rohkem tähendust. Käesolev kriis on parim võimalus mõtestada, kui oluline on oma rahva toitmine. Põhjus, miks inimesed ei jõua põllumajandusse, on ühelt poolt seotud valdkonna mainega ja teiselt poolt asjaoluga, et järjest vähem inimesi puutub reaalselt ning praktikas kokku toidutootmise, põllumajanduse ja maaeluga. Isiklik kokkupuude ja kogemus on need, millest saavad alguse valikud meie elus. Selleks, et neid inimestele pakkuda, oleme juba aastaid korraldanud avatud talude päeva.
Eestis on head võimalused hariduse omandamiseks põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas nii kutse- kui ka kõrghariduse tasemel. Tegelda tuleb sellega, et noored nende võimalusteni jõuaksid ning et meil oleks sektoris nii kutse- kui ka kõrghariduse omandanute näol olemas asjatundlikud spetsialistid ja järelkasv. Samuti võiks olemasolevaid õppeasutusi vaadata kui keskkondi, kus pakkuda muudes sektorites vabanenud inimestele vajalikke oskusi ja ettevalmistust põllumajanduses töötamiseks.
Oleme alates 2015. aastast uurinud, milline on põllumajanduse ja maaelu maine. Tänavuse uuringu kohaselt hinnati kõrgeimalt põllumajanduse mainet − positiivse hinnangu andis sellele kokku 70% elanikkonnast. Maamajandusel oli see näitaja 61% ja maaelul 58%. Eelnevate aastatega võrreldes on maine paranenud.
Kõigil meil on oma roll põllumajandus- ja toiduainesektori maine kujundamises. Tarbijatena saame anda oma hinnangu eestimaist eelistades, toetades seeläbi kohalikku ettevõtlust ja elu maal. Põllumeestel ja maaelu esindusorganisatsioonidel lasub ülesanne heade kogemuste andmisel ja kuvandi võimendamisel − positiivseid lugusid, mida põllumajanduses jagada, on palju, alustades tublidest noortest peredest, kes on maale tulnud, sinna jäänud ja endale ning oma perele sinna töökohad loonud. Samuti tuleks rääkida sellest, milline üldse on töö põllumajanduses; hooajatöö kõrval leidub seal ka palju enamat − põllumees on tänapäeval nii tippspetsialist, IT-tehnoloog kui ka toidulaua katja ühes isikus.
See on põnev ja väljakutseid täis töö, mis eeldab pühendumist, teadmisi ja kutsumust ning võimaldab ka väärilist tasu. Riigi ülesanne on aidata luua elamisväärne elukeskkond, kuhu inimesed tahaksid tulla, kus nad tahaksid olla ning kus ettevõtjatel oleksid kõik eeldused edukaks toimetamiseks.
Artikkel on avaldatud maaeluministeeriumi ajaveebis Maablogi.