Kaire Viil: iseseisev õppimine pakub õnnetunnet

Kaire Viil, Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledži humanitaarainete töörühma juht, 7. taseme täiskasvanute koolitaja Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

töörühma juht, 7. taseme täiskasvanute koolitaja 

Selle aasta suvi tuleb Ida-Virumaal teistsugune: käime vähem üritustel ning veedame rohkem aega digimaailmas. Noorematele inimestele on veebielu sama oluline kui päriselu. Kasutage internetti ja nutiseadet läbimõeldult ning õppige selle toel iseseisvalt selgeks mõni uus haruldane oskus.

Internetti ja nutiseadet kasutades on iseseisvalt õppimine osalt lihtsam, aga samas ka keerukam. Täiskasvanud kipuvad liialt kiikama tahavaatepeeglisse. Internetis surfamine on olemuslikult teistsugune kui õpikute põhjal konspektide koostamine. Igal juhul tuleks õppides keskenduda siin-ja-praegu-hetkele.

Eriolukord soosis kvaliteetsete õppematerjalide loomist ning kättesaadavaks tegemist.

Iseseisvalt õppimist võimaldavate kursuste valik on peadpööritav. Enne alustamist tasub hoolikalt lugeda digiõppe keskkonna tutvustust ja eesmärke. Valige õppematerjale hoolikalt ja kriitiliselt. Uurige kursuse eesmärke, teemasid ning koolitaja tausta. Küsige julgesti kursuse korraldajalt lisainfot. Uurige ka kohalike õppeasutuste põnevaid erialasid ning kursusi. Näiteks Tallinna tehnikaülikooli Virumaa kolledž ootab õppima nii koolilõpetajaid kui teist või kolmandat eriala omandada soovivaid täiskasvanuid.

Eriolukord soosis kvaliteetsete õppematerjalide loomist ning kättesaadavaks tegemist. Rikkalik valik mitmesuguseid kursusi ning lühemaid õpiobjekte on Eesti ülikoolide ja kutsekoolide digihoidlates; Udemys, Courseras, EDXs, võõrkeelt on tore õppida Duolingos.

Omal käel uue oskuse omandamine ei sõltu ajast ega kohast. Kandke mõningaid õppematerjale alati kaasas. Siis on ka ootepausidel uus tähendus ning järjekorras seismine on nüüd kvaliteetaeg. Kui loete läbi ühe raamatu, teate autori arvamust; loete läbi kümme head allikat − hakkab tekkima õpitava valdkonna kohta oma arvamus.

Hakake  samal ajal lugema valitud valdkonna ajakirju, blogisid ja erialafoorumeid, kuna seal on veidi lihtsam keelekasutus. Otsige võimalusi, kuidas uusi oskusi või teadmisi päriselus katsetada, ning uurige, kus selle valdkonna huvilised peale veebi veel kohtumas käivad. Võimaluse korral algatage julgelt vestlusi ekspertidega.

James Clear kirjutab raamatus "Aatomharjumused" sellest, et õnnetunnet toovad ning elukvaliteeti parandavad esemed tasub hoida nähtaval. Siis pole põhjust tegevuse vahelejätmiseks või edasilükkamiseks. Halbu harjumusi esilekutsuvad ning keskendumist segavad esemed tuleks käeulatusest peita või sootuks eemaldada.

Kõik on teadlikud rööprähklemise mõjust tulemuslikkusele. See vähendab produktiivsust kuni 50%. Näiteks plaanitud ühe tunni asemel õpid mitut asja korraga tehes vaid 30 minutit. Kui me täielikult pole keskendunud, on keeruline tegevust päriselt nautida.

Anders Ericssoni raamatus "Tipp. Meistriks saamise saladused" kirjutatud 10 000 tunni reegli näide sobib ka iseõppijaile. 10 000 tundi harjutamist tähendab näiteks seda, et tegeled valdkonnaga kaheksa tundi päevas viis aastat järjest. Lisaks vilumuse saamisele tegeled iga päev teadlikult tahtejõu, enesekindluse ning mälu treenimisega.

Millegi uue iseseisev õppimine pakub õnnetunnet, mis põhineb hakkamasaamisel ja eduelamusel. Head emotsioonid toodavad ajju dopamiini. Selle tase tõuseb näiteks midagi kaunist vaadates, ootamatut preemiat saades; ka sotsiaalmeedia like toodab hetkeks dopamiini. Paraku on asjatult surfamisel ning küberlogelemisel negatiivseid külgi rohkem.

Teadlikul õppimisel saab keskendudes ja pühendudes kogeda kulgemise tunnet ehk seisundit, kus  tegevus haarab sedavõrd, et kõik muu ununeb. Iseseisev õppimine on suurepärane viis olla iga päev õnnelik.