Helge tulevik on võimalik vaid majanduskasvuga

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik

FOTO: Jaanus Lensment / Postimees

Ilmaparandajate soovunelmad võivad olla suures plaanis õiged, kuid keskkonnasäästlik ja inimsõbralik maailm on võimalik saavutada ikkagi vaid majanduslikul teel.

Sotsiaalmeedia-kuulsuste, ent ka mitme tõsiselt võetava ühiskonnategelase eestvedamisel räägitakse sellest, kuidas koroonakriis on andnud meile võimaluse astuda välja kapitalistliku tarbimisühiskonna raamidest, peatada kliimasoojenemine ja luua uus, sotsiaalselt õiglane maailmakorraldus. Õilsate eesmärkide kõrval saavad tuliselt pihta ka mõned majandusteaduslikud mõisted, nagu sisemajanduse kogutoodang (SKT), majanduskasv ja tootlikkus, mis uue ning parema ühiskonna eesmärkidega kokku ei käi. 

Majanduskasvu ja tootlikkuse vaenamise üks põhjusi võib olla tõsiasi, et riigi SKT korreleerub hästi tema elanike ökoloogilise jalajäljega. Teisalt tuleb mõista, et kõrge SKTni jõuti ajajärgul, kui keskkonnakaitse ei olnud teadvustatud vajadus, ja nagu ennist mainitud, ei tähenda suurem tarbimine tingimata suuremat keskkonnakahju.

Nii on maailmas populaarsust kogumas termin "peak stuff", millega väljendatakse ennekõike jõukamate riikide elanike äratundmisele jõudmist, et neil on materiaalselt eluks kõik vajalik olemas. Küll kiputakse unustama, et uue auto asemel Netflixi uuest sarjast ja isetehtud karulaugupestost unistamiseks peab ühiskond olema selle kirutud majanduskasvu abil olema jõudnud väga kõrge SKT tasemeni.

Kui unelmate tulevikus hüppaks kõik läänemaailma jõukad ühekorraga autost ratta selga, kannaks riided kaltsuks ja sööks vaid enda kasvatud kanamune, siis oleks praegune koroonakriisist tingitud majanduslangus selle kõrval köömes. Eluolu paraneb maailmas ainult kasvava majanduse tingimustes.

See ei tähenda, et me keskkonnasäästlikuma maailmani ei jõuaks. Viimased kümnendid on toonud jõulisi arenguid keskkonnakahju maksustamises, uusi säästlikke tehnoloogiaid ja kujundanud inimeste tarbimisharjumusi. See trend ei muutu, kuid piiratud ressursside tingimustes jõuab maailm lahenduseni, mis põhineb endiselt majandusprintsiipidel, mitte vihasel sotsiaalmeedia-utopismil.

Tagasi üles
Back