JUHTKIRI Milline on tööpuuduse kasvu pidurdamise edasine plaan?

Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Hea märgina on maikuus töötuse kasv Ida-Virumaal eelmiste kuude söösttõusudega võrreldes küll mõnevõrra pidurdunud, kuid seis on jätkuvalt murettekitav, sest maakond on ülekaalukalt riigi kõige suurema töötuse tasemega piirkond. 

Kui töötusekõverad on graafikutel eelnevatel kevadsuvedel eelkõige hooajatööde pakkumiste tõttu otsa allapoole keeranud, siis tänavu pole nii sündinud. Seda suuresti seetõttu, et varem suvel lisatöökohti pakkunud turism on endiselt nokdaunis ja rakendust pole võimalik leida kaugeltki kõigile olemasolevatelegi töötajatele. 

Viimastel kuudel on aidanud suuremaid koondamisi ära hoida riigi makstav töötasuhüvitis. Ent selle maksmise aeg saab peagi läbi ja juunis on selle tingimused juba märksa karmimad. Ettevõtetel, kes seni on saanud töökohti hoida, aga enam töötasuhüvitist ei saa, ei jää olukorras, kus müügikäibed pole taastunud, midagi muud üle kui koondama asuda.

Lisaks avalduvad koroonakriisi ja siin Ida-Virumaal ka naftakriisi mõjud osa ettevõtete jaoks alles viivitusega ajal, mil riigipoolsete toetustega saab vähemal määral arvestada.  

Töötasu hüvitise maksmine on aidanud riigil kriisiolukorras pidurdada veelgi suuremat tööpuuduse kasvu, kuid seda kallist abinõu ei ole võimalik lõputult kasutada.

Siinkohal on põhjendatud küsida, milline on valitsuse edasine plaan tööpuuduse pidurdamiseks.