Andres Metsoja: riigikaitse on meie kõigi igapäevane ühine pingutus

Andres Metsoja, riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Isamaa Foto: ISAMAA

Tugev, laiapõhjaline riigikaitse algab meist endist. Meie igapäevane ühine pingutus tagab Eesti riigi iseseisvuse ja sõltumatuse ning meie elanikkonna turvalisuse. Selle igapäevase ühise tegevuse mõju ja edukust oleme eriti lähedalt näinud viimaste kuude jooksul.

Ei tasu unustada, et riigikaitse ja julgeoleku tagamine ei ole ainult sõjaline kaitse ja tegevus. Paari viimase kuu jooksul, tervisekriisis, oleme näinud kaitseministeeriumi, kaitseväe ja vabatahtlikkusele tugineva kaitseliidu olulisust. Nende organisatsioonide panust koroonakriisi lahendamisse ei saa kuidagi alahinnata. Ligi 2000 kaitseliitlast ja kaitseväelast andsid oma panuse viirusega võitlemisse. Ühtlasi nägime, kui olulised on Eesti kriisivarud. Kui maske ja kaitsevahendeid nappis, oli kaitsevägi see, kes aitas tekkinud puudust 700 000 kaitsemaskiga leevendada.

Kriis tõi ühiskonna teadvusesse taas kord varustuskindluse küsimuse. Riigikaitsekomisjonis oleme tekkinud võimelünki ja varustuskindluse küsimust korduvalt käsitlenud ning loodame siinkohal heale erakondadeülesele koostööle, et uuteks kriisideks veelgi paremini valmis olla.

Eesti riigikaitse alustalade puhul räägime lisaks iseseisvale kaitsevõimele alati ka NATOst, Euroopa Liidust ja meie liitlastest üle maailma. Me teeme seda õigustatult − Eesti on osa rahvusvahelisest kogukonnast ja meie liitlased tagavad meile parema julgeolekugarantii kui kunagi varem Eesti ajaloos. Samas teame, et riigikaitse algab meist endist. Sellest, kuidas me ise otsustame seda kujundada ja väärtustada. Ilma iseseisva kaitsevõimeta ei ole meil mõtet rääkida ka liitlaste abist.

Üks osa Eesti kaitsepoliitika põhimõttest on olnud vähemalt 2% eraldamine SKTst riigikaitsesse, millele lisanduvad liitlasüksuste vastuvõtukulud. See on praeguseks kujunenud parteideüleseks konsensuseks. 2020. aastal tähendab see 615 miljonit eurot ning pikaajalist vaadet riigikaitsele, mille eesmärk on tagada meie kaitsetahe ja kaitsevõimekus. Nende vahenditega soetatakse üksustele uut varustust, investeeritakse taristusse ning uute võimekuste väljaarendamisse ja seniste hoidmisse.

Algatatud kaitseinvesteeringute programm on seadnud eesmärgiks mitmete kriitiliste võimekuste varasema saavutamise ja uue varustuse soetamise. Olgu selleks siis uued pikamaa tankitõrjerelvad, uued käsitulirelvad kaitseväelastele või siis uued kuulivestid. Lisaks tänavu jaanuaris avatud uus õhuoperatsioonide juhtimisekeskuse hoone, mis tagab koos kahe keskusega Lätis ja Leedus ööpäev läbi Balti riikide õhuruumi puutumatuse, ning otse loomulikult ka küberjulgeoleku väljaõppekeskus, mis käivitus aprillis.

2% nõuet ja seni kavandatud investeeringuid ei tohiks unustada ka majanduskriisi tingimustes. Iga kulutatud eurot tuleb hinnata kriitiliselt, kuid lühiajaliselt kerge otsusena näiv kaitse-eelarve vähendamine seaks ohtu meie riigikaitse pikaajalise perspektiivi ja jätkusuutlikkuse. Järgnevatel kuudel on oodata sel teemal tõsist arutelu ning ma loodan siiralt, et me leiame Eesti julgeoleku jaoks parima võimaliku lahenduse.

Iga kriis pakub ka võimalusi. Üks kõrge potentsiaaliga valdkond, mis vajab riigi tuge ja võimestamist, on Eesti kaitsetööstus. See on suure arenguvõimalusega sektor, mis vajab valitsuse initsiatiivi ja riigikogu tuge. On ju üldteada, et kriisiajal on varustuse hankimine välismaalt ülimalt keeruline. Edasi tuleb töötada sellega, kuidas arendada kaitsetööstust Eesti kaitsevõime osana ja kasutada ära tekkivat sünergiat. Rahusvahelisele turule suunatud konkurentsivõimeline kaitsetööstussektor peab olema meie prioriteet. Kaitsetööstusettevõtted tegelevad kaitse- ja julgeolekuotstarbelise teadus- ja arendustööga, mis toob kasu Eesti mainele ja ettevõtlusele.

Lühiajaliselt kerge otsusena näiv kaitse-eelarve vähendamine seaks ohtu meie riigikaitse pikaajalise perspektiivi.

Investeeringud ja rahaline panus ei loe aga midagi ilma Eesti inimeste kaitsetahteta. Mul on hea meel, et aasta-aastalt suureneb nende kutsealuste arv, kes astuvad ajateenistusse vabatahtlikult, kuid ka selles vallas on veel pikk tee minna. Ka kaitseliidu liikmete arv on jätkuvas kasvutrendis. Erisugustest uuringutest näeme, et inimeste usaldus kaitseväe ja kaitseliidu vastu on kõrge. See kõik ei tule iseenesest ning riigikaitse olulisuse tutvustamist tuleb alustada juba varakult, olgu selleks siis riigikaitseõpetus gümnaasiumiastmes või teised isamaalised haridusprogrammid. Eesti ühiskonna kaitsetahe on suur ning seda tuleb hoida ja veelgi suurendada. Riigikaitse on meie kõigi igapäevane ühine pingutus. Viimaste kuude sündmused andsid selleks taas kord kinnitust.