Natalia Abel: vallavalitsus nõuab jäähalli ja ujula rajamist

Natalia Abel, Jõhvi abivallavanem Foto: Erakogu

Viimasel ajal on tekkinud rohkelt meediakära Jõhvi Pargi kaubandus- ja vabaajakeskuse teemadel, mille sisuks on nii segadust, lihtsalt virisemist kui ka otsest valeinformatsiooni.

Tekkinud segadus vajab selgitamist ja seetõttu anname oma seletuse kõigepealt nendele, kellele linna arendus ei ole tühi sõna ja kes tõesti hoolivad sellest, milline saab olema Jõhvi linn ja tema elanike elukvaliteet tulevikus.

Praegune Jõhvi vallavalitsus  on teinud omalt poolt kõik, et linnas oleksid nii nüüdisaegne kaubanduskeskus ja poodlemisvõimalused kui ka keskusega seotud sotsiaal- ja spordiobjektid.

2012.  aastal anti Jõhvi rahvale lubadus, et Jõhvi tuleb kaubandus- ja vabaajakompleks koos jäähalli ja veekeskusega. Sellel eesmärgil asutas vald 11. jaanuaril 2013. aastal koos OÜga Presfog äriühingu Jõhvi Pargi Arendus, et arendada Jõhvis sporditegemise ja vaba aja veetmise võimalusi. Samal põhjusel oli ja on nii Jõhvi Pargi Arenduse asutamislepinguga kinnitatud põhikirja kui ka kehtiva põhikirja kohaselt ühingu põhieesmärk sporditegevuse ja vaba aja veetmise võimaluste arendamine Jõhvi vallas.

Praegune vallavalitsus ei takista ega palu, vaid lausa nõuab vabaajakompleksi rajamist. 

Valla ülesanne on seista avalike huvide eest ja vaieldamatult on avalikes huvides sportimiseks ja vaba aja veetmiseks vajalike nüüdisaegsete ehitiste ja rajatiste valmis ehitamine. Vald soovib luua Jõhvi vallas nüüdisaegsed võimalused sportimiseks, vaba aja veetmiseks ning tagada koolide õppeprogrammide läbiviimine parimal võimalikul viisil.

Ehitamiseks on vajalik kõigepealt sobiva maatüki, seejärel planeeringu, projekti ja raha olemasolu. Vald on omalt poolt panustanud ja teinud arendajaga koostööd, lubanud kasutada vallale kuuluvaid kinnistuid ja leppinud arendajaga juba 30. mail 2014. aastal kokku, et ostab ehitatavate spordihoonete kasutusaega, et ujulat ja jäähalli saaksid soodsalt kasutada valla territooriumil asuvate koolide, lasteaedade, spordikoolide ja huviringide lapsed ja täiskasvanud.

Arendaja omalt poolt ei ole aga kahjuks vallaga käitunud nii, nagu vald oleks healt partnerilt oodanud.

Kui Jõhvi Pargi Arenduse OÜ asutamisel sai vald endale 44- ja OÜ Presfog 56protsendilise osaluse ühingus, siis valla ja Presfogi poolt Jõhvi Pargi Arendusse eri maatükkide üleandmise tulemusel vähenes valla osalus Jõhvi Pargi Arenduses 5%-ni. 

OÜs Jõhvi Pargi Arendus Kaubandus vallal otsene osalus üldse puudub (Kroonikeskuse osalus on 51% ja Jõhvi Pargi Arenduse osalus 49%, valla osalus on mingil põhjusel kaudseks muutunud). Praegu kuuluvad peaaegu kõik maatükid ja hoonestusõigused  Jõhvi Pargi Arendus Kaubandusele, mille juhatuse liige Urmas Sardis on otsesõnu teatanud, et neil ei ole mingit kavatsust ega soovi kavandatud jäähalli ega ujulat ehitada, enamgi − neil polegi sellist plaani kunagi olnud. Samuti on ta vallavalitsuse liikmetele öelnud, et Allan Männil, keda Jõhvi Pargi keskusega tavaliselt seostatakse, pole üldse mingeid volitusi arendajat esindada.

Esialgne valla varade omandi üleandmine ja nende koormamine on toimunud avalikes huvides ning just sellel eesmärgil, et arendaja ehitaks koos kaubanduskeskusega ka spordihooned. Seetõttu on praegusel juhul oluline spordihoonete rajamine avalike huvide ja õigusaktide kohaselt.

Praegune vallavalitsus ei takista ega ei palu, vaid lausa nõuab vabaajakompleksi rajamist. Selles olukorras on vallavalitsuse süüdistamine linna arendamise takistamises absurdne ja vähemalt kohatu, vald püüab oma tegevusega luua eeldusi, et arendaja oma algsed lubadused koostöös vallavalitsusega täidaks ja Jõhvi elanikud saaksid jäähalli ja ujula nii kiiresti kui võimalik.

Kuna Pargi keskuse tegelikult arendajalt ei ole laekunud ühtki reaalset projekti, dokumenti või ettepanekut spordikeskuse ehitamise kohta, jääb tehnilise poole pealt arusaamatuks, kuidas on võimalik olemasoleva parkla kohale jäähall, ujula ning parkimismaja rajada.

Lõppude lõpuks otsustas vallavalitsus, et kõige lihtsam ja mõistlikum viis on uue detailplaneeringu menetluse läbiviimine ning selle alusel spordi- ja vabaajakompleksi rajamine. Just detailplaneeringu menetlus võimaldab selliseid küsimusi optimaalselt ja piisava detailsusega lahendada, tagab avalikkuse ja puudutatud isikute kaasamise ning avaliku ja erahuvi vahelise tasakaalu leidmise. Planeerimise korraldamine, avaliku huvi kaitsmine ning ehitustegevuse õiguspärasuse tagamine oma territooriumil on üks kohaliku omavalitsuse ülesandeid ning praegune vallavalitsus seisabki selle eest.

Arvestades kujunenud olukorda, jääb täiesti arusaamatuks, miks mõned poliitikud, kes on ise andnud lubadusi spordikompleksi ehitamise kohta Jõhvi, on nüüd oma arvamust muutnud ning nõuavad võimupöörde läbiviimist ning keskusele antud tingimusliku kasutusloa tühistamist ja tingimusteta kasutusloa väljaandmist. Vallavalitsusel oli võimalus ja õigus kasutusloa andmisest üldse keelduda,  kuid vallavalitsus tuli arendajale vastu ja tegi kompromisse, et tulevikus oleks võimalik ka ammu lubatud spordiobjektide valmis ehitamine.

Rääkides Pargi keskuse edasistest arengutest ning eksitavatest väidetest, nagu oleks Jõhvi praegune vallavalitsus peamiseks piduriks Jõhvi Pargi keskuse arengule, siis on see arvamus selgelt vale. Tuletan meelde, et just praegune vallavalitsus andis 2018. aastal keskusele ehitusloa ja 2019. aastal avas Pargi keskus külastajatele  oma uksed.

Praegune vallavalitsus on teinud omalt poolt kõik, et Pargi keskus valmiks. Kuid Jõhvi vallavalitsuse soov on saada selgust ka selles, millal valmivad juba 2012. aastal Jõhvi rahvale lubatud jäähall ja veekeskus. Vallavalitsus plaanib lähiajal kõik huvitatud osapooled ühise laua taha tuua, et kõik need tõstatatud küsimused saaksid oma vastused.