Mihkel Nestor: kuidas on meil kriisis läinud?

Mihkel Nestor, SEB majandusanalüütik Foto: Jaanus Lensment / Postimees

Koos kohustusliku 2+2-reegli kaotamisega on ühiskonnast kadunud valdav osa koroonaviiruse leviku takistamiseks kehtestatud piirangutest. Millise jälje on need kolm kriisikuud jätnud majandusele?

Koroonakriisi algus pani raskesse positsiooni ka majandusanalüütikud. Aegunud statistika ei rääkinud midagi majanduse tulevikust, kuid õigeid näitajaid toimuva kohta polnud võtta ka kusagilt mujalt. Praeguseks on kriisiaja kohta ilmunud aga juba paras hulk arve, mis maalivad esmase pildi olukorrast majanduses. Etteruttavalt võib öelda, et see pilt on kole, aga võinuks olla ka palju hullem.

Pilt on kole, aga võinuks olla ka palju hullem.

Alustades sisemajanduse kogutoodangust, siis SKP langus tänavu esimeses kvartalis pärast 10aastast majanduskasvu perioodi oli muidugi ehmatav. Teisalt oli langus olemuselt pigem tehniline, sest ennekõike põhjustas selle maksulaekumiste ajatamine eelmise aasta lõpus.

Seejuures oli Eesti SKP 0,7protsendiline vähenemine Euroopa mastaabis pigem positiivne tulemus: paljudes teistes Euroopa Liidu riikides oli langus oluliselt sügavam. Nii kahanes näiteks Hispaania majandus 3,8%, Prantsusmaa oma 4,7% ja Itaalias koguni 5,6%. Ka Eesti otseste naabrite, soomlaste ja lätlaste juures oli SKP langus suurem.

Teisalt peame meeles pidama, et Eestis puudutas koroonakriis vaid esimese kvartali paari viimast nädalat, mistõttu ei saanudki see majanduskasvu kuigi palju mõjutada.

Inimesed tarbivad vähem

Märksa värskemaid andmeid on meil võimalik hankida suuremate ettevõtlussektorite käekäigu kohta. Alustades jaekaubandusest, siis suhtelisel skaalal on kriis kulgenud kaupmeestele leebemalt kui nii mõneski teises riigis. Piirangud jaekaubandusele, täpsemalt siis kaubanduskeskuste sulgemine, algasid alles märtsi lõpus.

Et piirangutele eelnes ka kerge ostupaanika, siis märtsis, kui Lõuna-Euroopas oli poodide käive null, kasvas Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades mõõdetuna veel tubli 3%. Kukkumine saabus alles aprillis, kui jaekaubanduse käive püsihindades kahanes aastatagusega võrreldes 15%.

Mitmete teiste riikidega võrreldes polnud see tulemus jällegi kõige halvem. Sellekohane näitaja euroala riikide keskmisena oli -20% lähedal. Teisalt leidus ka riike, kus jaekaubanduses kriisi nagu polekski olnud: näiteks Soomes kahanes aprillis jaekaubandusettevõtete müügitulu püsihindades vaid 1,2%.

Maikuu andmete avaldamiseni läheb veel veidi aega, kuid kaubanduskeskuste täituvust vaadates tundub, et inimesed on leidnud tee tagasi poodidesse. Samas näitab SEB maksestatistika, et majapidamiste kulutused oli mais rohkem kui 10% väiksemad kui samal ajal eelmisel aastal. Ühelt poolt on paljud inimesed endiselt ettevaatlikud rahvarohkete kohtade külastamisel, kuid teisalt on praeguseks kahanenud ka mitmete majapidamiste sissetulekud, mis tarbimist piirama hakkab.

Tööstussektori madalseis ei tulene vaid koroonakriisist

Eesti suurim sektor nii tööhõive kui osakaalu poolest sisemajanduse kogutoodangus on tööstus. Erinevalt jaekaubandusest oli tööstustoodang languses juba märtsikuus, vähenedes püsihindades 9%. Tõele au andes ei olnud tööstuse olukord kiita muidugi juba varem, sest tööstustoodang on olnud aastases võrdluses stabiilses kahanemistrendis sisuliselt juba 2019. aasta juunikuust alates.

Aprillis tööstustoodangu langus küll veel süvenes, kukkudes aastavõrdluses 17%. Halva olukorra juures võis end taas küll lohutada sellega, et mujal on hullem: euroala riikide keskmine tööstustoodang oli 2020. aasta aprillis 28% väiksem kui 2019. aasta aprillis.

Teisalt oli meie lähinaabrite juures olukord parem: Lätis langes tööstustoodang aprillis 9%, Soomes kõigest 3%, seejuures põhjanaabrite juures suutsid tööstusettevõtted märtsis veel isegi mahtusid kasvatada. Et valdav osa tööstustoodangust eksporditakse, on olukord sama ka väliskaubanduses: märtsis vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 3%, aprillis 17%.

Veel halvem on seis teenuste ekspordis, seda loomulikult turismisektori täieliku peatumise tõttu. Märtsis langes teenuste eksport aastatagusega võrreldes 18%, aprillis koguni 36%. Aprillis ööbis Eesti majutusasutustes 1257 väliskülastajat − aasta tagasi oli neid 156 000.

Millest räägivad kindlustundenäitajad?

Kiiremini kui reaalne majandusstatistika jõuavad meieni küsitlusandmed ettevõtete ja tarbijate majandusliku kindlustunde kohta. Koos kriisi algusega sattusid vabalangusesse muidugi nii ettevõtete kui majapidamiste majanduslikku kindlustunnet väljendavad indikaatorid. Kui nii mõneski riigis jõudsid nad seejuures madalaimasse punkti, mis iial mõõdetud, siis Eestis juhtus see maikuus vaid teenindussektoris.

Seevastu majapidamised ja jaekaubandussektor vaatasid mais tulevikku juba pisut optimistlikumal pilgul. Seejuures näib, et kriis tavainimeseni praegu veel jõudnud ei olegi: sama madal kui selle aasta mais oli tarbijakindlus isegi 2016. aasta alguses, kui majanduse väljavaade objektiivselt võttes näis oluliselt helgem.

See-eest ei ole tööstusettevõtete hinnang olukorrale paranenud ja suhtelisel skaalal ollakse pessimistlikumad ka kolleegidest Euroopas. Suures pildis tundubki, et Eesti majanduse käekäigu määrab ära eksportiva tööstuse tervise taastumine. Nii väikeses riigis, kui seda on Eesti, jääb tarbijate optimismist majanduse käigus hoidmiseks väheks.